1-09-6139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2009.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-6139 (09231500165) Kohtukoossei

§ 199lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, vabanes 02.11.2007.a.

pärast karistuse kandmist; 09.11.2007.a.

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistusega 4 kuud, vabanes 07.03.2008.a.

pärast karistuse kandmist; 13.05.2008.a.

§ 199lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, vabanes augustis.2008.a.

pärast karistuse kandmist; 28.08.2008.a.

§ 199lg 2 p9-25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud.

29.12.2008.a.

§ 199lg 2 p9-25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud./ vabanes 24.04.2009.a.

pärast karistuse kandmist. Väärteokorras karistatud 25 korral, põhiliselt KarS § 218 lg 1 alusel. Kaitsja Kahtlustatavana kinnipidamine alates 27.04.2009.a. Toomas Pilt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.K KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista D.K ´le 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.04.2009.a. Tõkendina kohaldada D.K suhtes vahistamine. Vahistada D.K kohtusaalis. 5 Välja mõista D.K ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „D.K , 1-09-6139 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa D.K süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, varem kriminaalkorras karistatud 17 korral ja väärteokorras karistatud 25 korral, põhiliselt KarS § 218 lg 1 alusel, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 27.04.2009.a kella 13.15 paiku, viibides Tallinnas Rummu tee 4 asuvas kaupluses „Pirita Selver“, püüdis toime panna tahtliku teo, mis oli suunatud kuriteo toimepanemisele – võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aga nimelt: seitse ristmetušši- 4 tükki „Loreal“ tušši, ühe tušši maksumus 189.- krooni, kaks tükki „Maybelline “, ühe tušši maksumus 155.- krooni, kogumaksumusega 310.-krooni ja üks tušš „Maybelline “ maksumusega 136.- krooni, „Nivea“ palsam maksumusega 98.-krooni, kaks tükki Gillette MACH 3 turbo , ühe tükki maksumus 205.-krooni, kogumaksumusega 410.-krooni, üks Gillette MACH 3 maksumusega 279.- krooni, üks Gillette MACH 3 Power maksumusega 265.- krooni, koguväärtusega 2254 .- krooni, pani ta kosmeetikat oma 2 seljakotti ja jope taskusse ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup rikkumata tagastatud kauplusele. Seega D.K, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. D.K süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et maksmata kaupade summa oli 2 254 krooni ning esemete olukord on korras ja tagastatud kauplusele / tl.2 /; A-Selver AS avaldus nr. 31, millest nähtub, et kauplusest A-Selver AS kauplusest Pirita Selver aadressil Rummu tee 4 varastati kaupa 2 254 krooni väärtuses, s.o. seitse ristmetušši- 4 tükki „Loreal“, ühe tušši maksumus 189.- krooni, kaks tükki „Maybelline “, ühe tušši maksumus 155.- krooni, kogumaksumusega 310.-krooni ja üks tušš „Maybelline “ maksumusega 136.- krooni, „Nivea“ palsam maksumusega 98.-krooni, kaks tükki Gillette MACH 3 turbo , ühe tükki maksumus 205.-krooni, kogumaksumusega 410.-krooni, üks Gillette MACH 3 maksumusega 279.- krooni, üks Gillette MACH 3 Power maksumusega 265.- krooni / tl.3 /; tunnistaja LT ütlused, et viibides 27.04.2009.a. Pirita Selveris turvatöötajana oma töökohal, kella 13.05 paiku helistas temale JL operaatorkeskusest ja teatas, et teksaülikonnas, seljakotiga vanem mees, peas tumedad prillid, pani midagi oma seljakotti. Seejärel koos operaatoriga jälgides meest, nägid, et mees võttis kosmeetikaosakonnast mitu ripsmetušši ja pani need teksajaki sisetaskusse. Seejärel suundus meesterahvas alla minemiseks eskalaatori juurde. Eskalaatoriga esimesele korrusele laskumise järel seisis mees veidi korvide juures, justkui mõeldes millestki, pärast otsustas väljuda mitte kassaliini kaudu, vaid sissepääsu kaudu, s.t. sealt kus ostjad sisenevad. Sissepääsul on samuti turvaväravad, mis käivitusid kui mees neid läbis. Turvaväravate käivitamisel suundus mehe juurde turvamees, kes viibis tol hetkel seal. Niipea kui mees nägi turvameest, keeras ta kohe tagasi müügisaali, kuigi turvaväravad olid läbitud. Mees ei reageerinud palvele peatuda ja seejärel peeti kinni müügisaalis ja pärast viidi läbivaatuseks turvaruumi. Läbivaatuse käigus leiti kaup, mille eest oli kassas maksmata. Kaup oli seitse tükki ripsmetušši, habemeajamispalsam ja žiletid Gilette. Kauba kogusumma moodustas 2 254 krooni / tl.4-8 /; kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et D.K oli peetud kinni 27.04.2009.a. / tl.36 /; kahtlustatava D.K ütlused, millega tunnistab end süüdi täielikult. 27.04.2009.a. läks kauplusesse „Pirita Selver“, mis asub Tallinnas, Rummu tn
2. Oli alkoholijoobes, kuna enne tarvitas õlut. Läks kosmeetikaosakonda ja tuli mõte varastada kosmeetikat. Võttis palsami ja mitu tükki Gilette raseerijat ning pani oma seljakotti. Peale seda võttis riiulilt ripsmetušši ja pani need oma jope taskusse. Jalutas natuke veidi müügisaalis ja eskalaatoriga sõitis esimesele korrusele ja märkas seal, et sissepääsuväravast siseneb üks naisterahvas ja ka väljus üks naisterahvas. Tema märkas turvatöötajat ja otsustas jätta varastatud kauba poodi, kuid ei jõudnud, kuna turvatöötaja pidas teda kinni ja toimetas turvaruumi. Varguse pani toime sellepärast, et tahtis kosmeetikat osaliselt maha müüa ja osaliselt enda tarbeks kasutada. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut / tl. 39- 40 / ning toimiku teiste materjalidega. Süüdistatav D.K märkis lisaks kohtueelsel uurimisel antud ütlustele kohtuistungil antud ütlustes ja ka viimases sõnas, et tõepoolest tahtis väravast väljuda kaubaga, kuid kui nägi, et turvamees tuleb, siis keeras ringi, tuli mõistus pähe ja tahtis varastatud kauba tagasi viia, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. Turvatöötaja rikkus temal varastatud kauba tagasi paneku ära. Kohus asub seisukohale, et D.K ei loobunud vabatahtlikult süüteokatsest. 3 Süüdistatav on andnud ütlusi kohtueelsel uurimisel ja mida kinnitas kohtulikul uurimisel, et märgates turvatöötajat otsustas jätta varastatud kauba poodi / t lk.40/, ning kinnitas ka kohtuistungil antud ütlustes, et nähes turvameest tulemas, keeras ümber ja tahtis varastatud kauba tagasi viia. Loobumine ei ole aga vabatahtlik, kui see on tingitud tegija arusaamast, et kuritegu ei ole võimalik lõpule viia. Kriminaalasjas on kogutud tõendid selle kohta, et süüdistatav D.K oli kindlalt veendunud varguse lõpuleviimise võimatuses. Nendeks tõenditeks on nii süüdistatava enda eelrefereeritud ütlused kui ka tunnistaja LT ütlused, süüdistatav otsustas kauplusest väljuda sissepääsu kaudu, s.t. sealt kus ostjad sisenevad. Sissepääsul on samuti turvaväravad, mis käivitusid kui mees neid läbis. Turvaväravate käivitamisel suundus mehe juurde turvamees, kes viibis tol hetkel seal. Niipea kui mees nägi turvameest, keeras ta kohe tagasi müügisaali, kuigi turvaväravad olid läbitud / t lk. 4-8/. Seega on üheselt tuvastamist leidnud, et olles väljumisel läbinud sissepääsu turvaväravad, püüdis turvatöötaja takistada D.K tegevust, s.o. kauplusest väljumist ning süüdistatava D.K soov tagastada varastatud kaup oli tingitud reaalsel välisel mõjul, mitte iseseisvalt ilma välise mõjuta. Süüteokatsest loobumine ei ole vabatahtlik loobumise sunnituse tõttu. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav D.K on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. D.K on varem seitsmeteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. D.K ´ le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada D.K ´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et D.K ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. D.K kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud D.K suhtes ka põhjusel, kuna D.K ei oma sissetulekut ning lisaks kuuluvad D.K ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine D.K suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole D.K isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna D.K on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole D.K suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna D.K ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest D.K tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub D.K suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et D.K karistust tuleb kergendada nii KarS § 25 lg.6, § 60 sättest lähtuvat ja arvestada ka karistuse mõistmisel kahju puudumist. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud D.K tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. Ka ei ole kohtu kohustus KarS § 4 25 lg.6, § 60 sättest lähtuvalt isiku karistust kergendada, vaid see on seadusega antud kaalutlusõigus kohtule. Kohus ei pea võimalikus ega otstarbekaks antud asjas kohaldada KarS § 25 lg.6; § 60 sätestatut, kuid arvestab karistuse mõistmisel, et isiku tegu on kvalifitseeritud varguse katsena, mitte lõpuleviidid kuriteona ning vastavalt sellel on mõistetud karistus kergem kui oleks mõistetud lõpuleviidud kuriteo eest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. D.K pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. D.K näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Kohus leiab, et D.K suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud korduvalt vangistustega, mis on jäänud sanktsiooni alammäära lähedale ning uue kuriteo pani toime kolme päeva möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasemad lühiajalised karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat D.K uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu pole õigustatud ka D.K ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Vangistusest vabanemise järel kohe uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav D.K on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. D.K ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 787.70 krooni Arvestades D.K varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 5