Obsah (8)

§ 74§ 183§ 199§ 213§ 266§ 64§ 68§ 75

Ärakiri 1-09-1244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1244 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tal

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 4 alusel P.B'ile /xxx, elukoht */ kohtuotsusega määratud kohustuse – leidma endale kindla töökoha või võtma ennast Tööturuametis arvele, tähtaega

1. novembrini
2. a.
3. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk ja P.B'ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 09.03.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1244 mõistis kohus P.B süüdi: karistusseadustiku (edaspidi

) § 121 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud;

§ 183

lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud;

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud;

§ 213

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud;

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti P.B'ile liitkaristuseks 10 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka P.B kinnipidamine sundtoomise protokolli alusel alates 10.11.2008 kuni 11.11.2008, s.o 2 päeva ning P.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 04.06.2008 kell 09.50 kuni 04. juuni 2008 kell 15.40, s.o 1 päev, kokku 3 päeva, mistõttu loeti ärakandmata karistuseks 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust.

Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 jäeti 8 kuu 27 päevane vangistus P.B suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud 8 kuu 27 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui P.B 18 kuulise katseaja 1 Ärakiri 1-09-1244 jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.B määrati katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-st 2 ja 4 tulenevaid kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; leidma endale kindla töökoha või võtma ennast Tööturuametis arvele hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 09. märts 2009.

§ 75

lg 5 alusel määrati, et kontrollnõuete täitmine peatub koheselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 21.09.2009 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne P.B kohta. I Ettekande esitamise põhjus. Kohustuste mittetäitmine - ei otsi määratud ajaks töökohta. Pärnu Maakohtu 09.03.2009 kohtuotsuse nr 1 -09-1244 alusel määrati P.B kriminaalhoolduse järelvalve alla 18 kuuks. Kohus määras P.B-le kohustuse leidma endale kindla töökoha või võtma ennast Tööturuametis arvele hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest st 17.05.

1. P.B ei ole täitnud kohtu kohustust tähtaegselt. II Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest. P.B kirjutas seletuskirja 14.09.2009, et ei ole täitnud kohtu kohustust, kuna puudus isikuttõendav dokument. Tema selgituste kohaselt on isikuttõendava dokumendi taotlemine veninud väga erinevatel põhjustel ja alles 14.09.2009 käisid koos emaga lõpuks KMA-s taotlust vormistamas (lisa 1). Seletuskirjas lubas hooldusalune pöörduda samal päeval ka Eesti Töötukassasse, kuid ta ei teadnud, kas teda vaid KMA teatise alusel arvele võetakse. Isikut tõendava dokumendi saab kätte alates 14.10.
2. Kriminaalhooldusalune palub pikendust kohustuse täitmiseks (lisa 2). III Kriminaalhooldaja hinnang katseajale või üldkasuliku töö tegemisele. Kriminaalhooldajal ei ole pretensioone hooldusaluse registreerimisenõuete täitmise kohta. Hooldusaluse on siiani alati ema autoga linna toonud ja vestlused on toimunud ka emaga. Tegemist on alles täisealiseks saanud noorega, kes on veel tihedalt seotud koduga ja mõneti oma suhtumistelt piisavalt laps alles. Kriminaalhooldaja on juba kohtueelse ettekande raames korduvalt ja sisuliselt igal registreerimise korral noorele selgitanud kriminaalhoolduse mõistet, nõudeid, rikkumiste tagajärgi. Seetõttu taotleti ka 1 kuulist šokivangistust, et noor mõistaks paremini olukorra tõsidust. Kahjuks peab kriminaalhooldaja tõdema, et kogu räägitud jutust on noorel peas tekkinud mingisugune oma arusaam - ta ei tohi alkoholi tarvitada, narkootikume tarvitada ega uusi pahandusi teha, kuid kohati tundub, et reaalselt ei ole kohale jõudnud, et iga kohustuse rikkumine võib viia teda tagasi vanglasse, kuhu ta minna ei soovi. Kohe esimesel registreerimise korral oli aimata probleemi, kuna selgus, et isikuttõendav dokument on kaotatud. Kuid siis selgituste najal, lubas hooldusalune kohe 15.05 KMA-s ära käia ja uue taotluse sisse anda. Järgmisel registreerimise korral selgus juba, et tegelikult ei olnud ta KMA-sse jõudnud. Seekord rääkis kriminaalhooldaja ka emaga olukorra tõsidusest ja erakorralise koostamisest. Ema lubas olukorra tol hetkel oma alaealise poja osas käsile võtta. Augustiks selgus, et KMA-sse perekond siiski jõudnud ei olnud ja kogu jutuga dokumendi vajalikkusest hakati otsast peale. №ormees oli leidnud rakendust suvel juhutöödel, püsiva töö leidmist raskendas erialaste oskuste ja töökogemus puudumine, alaealisus ja dokumendi puudumine. Suve lõpuks oli noormehele vähemalt selge, et kohtu määratud kohustuse esimest poolt - asuda tööle- tal täita ei õnnestu ja seega peab ta ennast arvele võtma Eesti Töötukassas, kuid selle jaoks on vaja pildiga dokumenti. Kriminaalhooldaja hinnangul võiks siiski P.B-le anda pikendust kohtu määratud kohustuse täitmiseks, kuid sõnastus - asuda tööle - võiks siiski sisse jääda, kuna see on ju antud kohustuse peamine eesmärk - leida oma liigsele vabale ajale mõtestatud sisustus ja toime tulla materiaalselt enda teenitava rahaga. Hariduse jätkamise võimalusi on korduvalt arutanud, aga ka need on P.B puhul raskendatud, kuna sisuliselt omab 7 klassi haridust, mis aga piirab tunduvalt erialaõpingute võimalusi. Politseiameti Karistusregistri andmetel katseajal õiguserikkumised puuduvad (lisa 3). Lapsevanema sõnul on poeg tuntavalt vaiksemaks jäänud ja maha rahunenud kuidagi. Samuti ei ole pretensioone kohalikul sotsiaaltöötajal nooruki kohta. 2 Ärakiri 1-09-1244 IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendusega. Määrata täiendavaid kohustusi - otsida määratud ajaks töökoht. Kriminaalhooldaja taotleb kohtu määratud kohustust - asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas hiljemalt 01.11.
3. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kr

MS § 427 sätestab, et

§ 74

lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Vastavalt Pärnu Maakohtu 09.03.2009. a otsusele on P.B kohustatud katseajal (09.03.2009 kuni 08.09.2010) järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma kohustust s.o leidma endale kindla töökoha või võtma ennast Tööturuametis arvele hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o hiljemalt 17.05.

1. Vastavalt kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele on P.B püüdnud endale tööd otsida ja ajutiselt ka juhutöid leidnud. Kriminaalhooldaja hinnangul on püsiva töökoha leidmist raskendanud erialaste oskuste ja töökogemuse puudumine, kriminaalhooldusaluse alaealisus ja isikut tõendava dokumendi puudumine. Viimatinimetatu on ühtlasi ka põhjuseks, miks P.B ei ole ennast Tööturuametis arvele võtnud, kuna ilma isikut tõendava dokumendita ei ole võimalik seda teha. Seisuga 14.09.2009 on P.B esitanud Kodakondsus- Ja Migratsiooniametisse taotluse isikut tõendava dokumendi väljastamiseks, milline väljastatakse talle alates 14.10.
2. Seega nimetatud kuupäevast alates langeb ära asjaolu, mis senini on P.B'il takistanud täita kohtu poolt määratud kohustust s.o võtta ennast Tööturuametis arvele. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et P.B ei ole kohtu poolt pandud kohustuse täitmisest tahtlikult kõrvale hoidnud, kuna on püüdnud endale tööd leida ja seda ajutiselt ka teinud. Samuti on P.B oma seletustes kinnitanud, et läheb Töötukassasse ennast tööotsijana arvele võtma. Kohus leiab, et käesolevas olukorra ei ole otstarbekas vaatamata kohustuse tähtaja rikkumisele katseaja pikendamine või karistuse reaalsele täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldaja poolt antud hinnang kriminaalhoolduse kulgemisele muus osas on positiivne ja kohustuse rikkumine on eeldatavasti kõrvaldatav selle teostamiseks täiendava tähtaja määramisega. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

§ 74

lg 4 ja

§ 75lg 2 p 4 alusel.

P.B'ile kohtu poolt määratud kohustuse täitmise tähtaega tuleb pikendada – kohustada P.B leidma endale kindla töökoha või võtma ennast Tööturuametis arvele hiljemalt 1. novembriks 2009. a. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3