1-08-12327\3

(07237300593)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Kriminaalasi D.R-i süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav D.R - isikukood XXX; Eesti kodanik, viibib Tallinna Vanglas; kindla elukohata; keskharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud; tõkend – vahi all pidamine alates 11.09.2008.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 09.09.2008.a. ning eelnevalt 23.06.2007.a.) Kaitsja advokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada D.R KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 09.09.2008.a., millest kantuks lugeda 1 päev vangistust (kahtlustatavana kinnipidamine 23.06.07.a.). Seega alates 09.09.2008.a. tuleb D.R kanda vangistust 1 kuu ja 29 päeva.
2. Välja mõista D.R-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-s või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-08-12327 ja nimi), s.o määratud kaitsjale makstav tasu 1 634,10 kr (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni ja 10 senti) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni . Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS D.R süüdistatakse selles, et tema, 2005.a. juulikuu keskel XXX korteris tahtlikult põhjustas valu alaealisele, elukaaslase pojale P V’le. Karistamise eesmärgil ja nimelt siis kui P. V läks otsima kaotsi läinud näpitsaid, lõi ta kannatanule korteri koridoris püksirihmaga vastu jalga ning põhjustas P. V’le füüsilist valu. Samuti tema 2005.a. augustikuus XXX korteris koridoris põhjustas valu alaealisele P V’le. Karistamaks P. V selle eest, et viimane oli järelevalveta jätnud 4-aastase venna, lõi ta P. V rihmaga kolmel korral vastu alaselga. Oma tegevuse katkestas D.R väiksema lapse nutu peale, kes löömist oli pealt näinud. Samuti tema 2006.a. detsembrikuu alguses XXX korteris põhjustas valu alaealisele P V’le sellega, et lõi teda karistamise eesmärgil käega vastu vasakut näopiirkonda. Teise inimese löömisega pani D.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava D.R-i, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör D.R-i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 kuud. Karistusaja hulka arvata eelvangistusaeg, s.h. ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistustes KarS § 121 järgi tunnistas D.R ennast kohtuistungil süüdi. Süüdistatav kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanu esindaja on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et D.R-i enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud D.R-i käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning D.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
3. Kohtunik 3