← Eesti

1-06-138\16

Obsah (6)§ 209§ 143§ 74§ 1489§ 344§ 68

1-06-138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 17. juuni 2008.a Tallinn 1-06-138 Eesistuja Meelika Aava, liikmed

§ 209

lg 2 p 3 ja § 344 lg 1 ja D.B süüdistuses

§ 209lg 2 p Kriminaalasi 1,3 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu 4.

aprilli 2008.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav N.U ja süüdistatava D.B Apellatsiooni esitaja kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar Kristel Eliste Prokurör AS U esindaja advokaat Janek Valdma Kannatanu Süüdistatavad N.U ik: xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxxxx x-xx, töötu, varem karistatud Tallinna linnakohtu poolt 09.03.1992.a KrK § 195 lg 1 järgi 300 kroonise rahatrahviga, viibis eelvangistuses kokku 71 päeva D.B ik: xxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxxx xx-x, töötab A, varem karistatud Tallinna Linnakohtu poolt 24.08.2000.a

§ 143

lg 1 järgi, viibis eelvangistuses kokku 214 päeva Vandeadvokaadid Natalia Suvorova ja Talvi Vaske Kaitsjad RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

  1. aprilli 2008.a otsus N.U ja D.B suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  2. juunil 2008.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu
  4. aprilli 2008.a otsusega mõisteti D.B üldmenetluses süüdi

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ja karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega, mis jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga.

§ 1489järgi mõisteti D.B õigeks, kuna prokurör kohtuvaidluses loobus süüdistusest.

N.U tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 3 ja § 344 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega, mis jäeti

§ 74lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga.

Kohtuotsusega rahuldati AS U tsiviilhagi summas 346 082.20 krooni ja mõisteti süüdistatavatelt solidaarselt välja. 2. D.B mõisteti

§ 209

lg 2 p 1,3 ja N.U

§ 209

lg 2 p 3 järgi süüdi selles, et D.B varem kelmuse toime pannud isikuna, olles OÜ T juhatuse liige ja ainuomanik, eelneval kokkuleppel grupis N.U-ga varalise kasu saamise eesmärgil pettis AS-ist U välja diislikütust järgmiselt:

  1. oktoobril 2002 esitles N.U end AS U esindajatele OÜ T juhatuse liikme D.B-na ning allkirjastas OÜ T nimel ostumüügilepingu nr 02/049 AS-ga U diislikütuse ostmiseks, luues sellega AS U esindajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et OÜ T soovib astuda AS-ga U lepingulistesse suhetesse. Nimetatud ostumüügilepingu alusel tarnis AS U OÜ-le T diiselkütust 1)
  2. oktoobril 2002.a 15 500 liitrit maksumusega 110 105.80 krooni 2)
  3. novembril 2002.a 16 500 liitrit maksumusega 117 209.40 krooni 3) 27.novembril 2002.a 16 500 liitrit maksumusega 118 767.00 krooni kokku 48500 liitrit, mille eest tasumata jätmisega põhjustati AS-le U kahju summas 346 082.20 krooni.

§ 344lg 1 järgi mõisteti N.U süüdi selles, et ta 17.

oktoobril 2002.a Tallinnas XXXXXXXXX X asuvas AS U kontoris, eesmärgiga omandada AS-st U diiselkütuse ostmise õigust, esitles end OÜ T juhatuse liikme D.B-na ja allkirjastas tema nimel ostumüügi lepingu nr 02/

  2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav N.U kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist, kuna ta ei ole talle süüksarvatud kuritegusid toime pannud. Kui ringkonnakohus ei pea tema õigeksmõistmist võimalikuks, siis alternatiivselt esitab ta taotluse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 3.
  3. AS U on esitanud politseile valekaebuse eesmärgiga alusetult rikastuda, mille tulemusel on N.U alusetult süüdi mõistetud. Kuriteoavalduse kirjutanud isikud olid teda ja tema lähedasi eelnevalt ähvardanud üliraskete kehavigastuste tekitamise ja surmaga. N.U ei ole
  4. oktoobril 2002.a AS U käinud ega OÜ T esindajana diiselkütuse ostu-müügilepingut sõlminud. Ta viibis sel ajal Tartus tunnistaja K. S. juures. Seda kinnitavad K. S. tunnistajana antud ütlused ja tema poolt peetud päeviku sissekanded. Kohtulikuks arutamiseks ei ole aga päevikut säilinud, kuna see jäi uurija kätte. 3.
  5. Kohus jättis rahuldamata tema taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks kuriteoavalduse kirjutanud isikute suhtes tõendamaks, et ostu-müügilepingu sõlmisid kuriteoavalduse kirjutanud isikud ise. 3.
  6. Kõik võetuse käigus kogutud asitõendid välistasid N.U puutumuse selle kuriteoga. 2

(7)3.
  1. AS U ei saa olla käesolevas asjas kannatanu, sest AS U oli selle loovutanud firmale I I. Inkassofirma esindaja keeldus nõuete esitamisest pankrotiprotsessis, sest väidetavalt olid OÜ T ja I I kokku leppinud kohtuvälises lahendis. N.U taotluse mittevastava tsiviilhageja õigustatud isikuga asendamiseks jättis kohus tähelepanuta. 3.
  2. Kohus ei ole enamikke tõendeid õigesti hinnanud ja on kohaldanud materiaalõiguse norme ilma nende sisusse ja mõttesse süüvimata. Kohus oleks pidanud protsessi kaasama pädevaks tunnistatud tsiviilõiguse eksperdi, kes oleks andnud õigusliku hinnangu sõlmitud ostu-müügitehingule. 3.
  3. Apellandile jääb arusaamatuks, kas tegemist on tsiviilõiguslikku või kriminaalõiguslikku tähendust ja sisu omava õigustloova aktiga kohtuotsuse vormis. Apellant on pidanud riigivõimu omavoli taluma üle viie aasta, sest vähekindlustatud isikuna on ta saanud endale lubada väheefektiivseid kaitsevahendeid.
  4. Süüdistatava D.B kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja D.B õigeksmõistmist, sest ta ei ole kuritegu toime pannud. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole kohtuotsus seaduslik, sest kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning kohaldatud on ebaõigesti materiaalõigust. 4.
  5. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb selles, et D.B on mõistetud süüdi puuduliku süüdistuse alusel. Süüdistuses puudub D.B-le etteheidetava teo kirjeldus kui karistusõigusliku vastutuse eeldus. Kohus on väljunud süüdistuse piiridest ning sisustanud D.B poolt väidetavalt toimepandud teo ja selle kirjelduse. Süüdistuse ja kohtuotsuse pinnalt saab teha järelduse, et D.B vastutus põhineb asjaolul, et N.U esitles end D.B-na . Kaitsja on viidanud mitmetele riigikohtu lahenditele, milles väljendatud seisukohtade kohaselt puuduliku süüdistuse alusel ei saa isikut süüdi tunnistada. 4.
  6. Kuivõrd tõendamiseseme asjaolud ei ole puuduliku süüdistuse tõttu selged ja arusaadavad, siis tulenevalt ainuüksi nimetatud asjaolust on kohtu järeldused tõendite hindamisel meelevaldsed. Samuti ei ole kohtuotsuse motiveering jälgitav, sest kohus küll asub mingitele seisukohtadele, aga kuidas ja mille alusel on veendumus kujunenud, on ebaselge. Kohtu motiivid koosnevad peamiselt oletustest. 4.
  7. On selgusetu, kuidas majandustegevuse käigus teenuse osutamise eest tasumine viitab kuritegelikule käitumisele. Asjaolu, et OÜ T dokumendid saadeti faksiga, mis asus A. E. elukohas, kus on viibinud korduvalt nii D.B kui ka N.U ei tõenda D.B süüd ning on puhtalt oletus. 4.
  8. Asjaolu, et D.B võttis kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütluste kohaselt saadud kütuse vastu ja toimetas veoteenust pakkuvaid isikuid kasutades kütuse mujale, ei tõenda D.B tahtlust kuritegu toime panna. Hilisem D.B poolt kütuse vastuvõtmine, selle ümberpaigutamine ja OÜ T nimelt transporditeenuse saamise eest arvete tasumine viitavad pigem D.B tegevuse õiguspärasusele. 4.
  9. Asja materjalide kohaselt esitati lepingu sõlmimiseks äriühingu dokumentidest vaid Bkaart, mis on ja oli avalikust äriregistrist kõigile isikutele kättesaadav. Tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulu jätta riigi kanda. 3
(7)
  1. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatavad ja nende kaitsjad taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja apellatsioonide rahuldamist. Prokurör ja OÜ U esindaja taotlesid kohtuotsuse muutmata jätmist, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. . KrMS § 341 lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks juhul, kui kohtuistungil tuvastatakse KrMS § 339 lg 1 loetletud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse muu oluline rikkumine, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus ja rikkumist ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada, siis KrMS § 341 lg 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Seega puudub ringkonnakohtul seaduslik alus kohtuotsuse tühistamiseks ja ise uue otsuse tegemiseks olukorras, kui tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kuna süüdistatava N.U hinnangul on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, siis tulnuks tal oma apellatsioonis taotleda vaid kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises koosseisus, mitte aga alternatiivse taotlusena ringkonnakohtult uue õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. N.U apellatsioonis ei viidata aga ühelegi kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka kohtukolleegium asja materjalidega tutvumisel ega kohtuliku arutamise käigus. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium süüdistatava N.U apellatsioonis esitatud taotlusega kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. N.U apellatsiooni sisust nähtub, et pigem ei nõustu ta esimese astme kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. 6.
  3. N.U ja D.B kaitsja apellatsioonides korratakse süüdistatavate poolt esimese astme kohtuistungil esitatud väiteid selle kohta, et nad ei ole kelmust toime pannud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem korduvalt tõstatatud ja apellatsioonides uuesti esitatud väidetele on esimese astme kohtuotsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  4. oktoobri 2000.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (RT III 2000, 23, 253). Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad N.U ja D.B neile esitatud süüdistuse järgi süüdi mõistab ja selliselt karistab. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium
  5. mai 2003.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160). 4
(7)Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS §-s 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks. 6.3. D.B kaitsja apellatsiooni motiivide kohaselt seisneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine selles, et D.B-le esitatud süüdistus on olnud puudulik ning kohus on süüdistuse piire laiendanud.

§ 209

sätestatud kelmuse objektiivsed tunnused moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. Tsiviilõigusliku lepingu ärakasutamisel kelmust toime pannes toimub enamasti petmine ja sellest tulenevalt varalise kasu saamine ja kahju tekkimine lepingu tulemusena. On ka võimalik, et juba lepingu sõlmimine ise kujutab endast kelmust, olenemata lepingust tulenevatest tagajärgedest. D.B oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles OÜ T (registrikood XXXXXXXX) juhatuse liige ja ainuomanik, eelneval kokkuleppel grupis N.U-ga varalise kasu saamise eesmärgil pettis välja diislikütust ASist U järgmiselt. Luues eelnevalt AS U esindajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et OÜ T soovib astuda AS-ga U lepingulistesse suhetesse, 17.10.2002.a N.U esitles end AS U esindajatele OÜ T juhatuse liikme D.B-na ning allkirjastas OÜ T nimel ostumüügilepingu nr 02/049 AS-ga U diislikütuse ostmiseks. Nimetatud ostu-müügilepingu alusel tarniti AS U poolt OÜ-le T kolmel korral diislikütust – 24.10.2002.a 15500 liitrit maksumusega 110 105.80 krooni, 08.11.2002.a 16500 liitrit maksumusega 110105.80 krooni, 08.11.2002.a 16500 liitrit maksumusega 117 209.40 krooni ja 27.11.2002.a 16500 liitrit maksumusega 118767,00 krooni, kokku 48500 liitrit kogusummas 346082.20 krooni, mille eest tasumata jätmisega põhjustati AS-le U kahju summas 346082.20 krooni. Seega D.B isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikute grupi poolt, pani toime

§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leidis, et D.B-le esitatud süüdistus kelmuse toimepanemises on tõendatud ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi, so varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, kuivõrd D.B-le Tallinna Linnakohtu 24. augusti 2000.a otsusega mõistetud karistus KrK § 143 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ei olnud uue samalaadse teo toimepanemise ajaks kustunud ning D.B pani temale inkrimineeritud teo toime grupis N.U-ga.

RS §-le 8 lg 2 tuginevalt leidis kohus, et süüdistatavatele inkrimineeritava teo puhul ei olnud tegemist kuriteoga, millega on tekitatud suur varaline kahju ning inkrimineeritavat kahju saaks hinnata vaid olulise kahjuna. Seetõttu jättis kohus D.B süüdimõistmisest

§ 209lg 2 p 2 välja.

Eeltoodust nähtub, et D.B-le esitatud süüdistuses olid kajastatud kõik

§ 209lg 2 p 1,2,3 ettenähtud süüteo objektiivsed tunnused.

Kohus leidis, et D.B süü kogu talle esitatud süüdistuse mahus ei ole põhjendatud ja mõistis ta süüdi

§ 209lg 2 p 1,3 järgi. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et D.B-le esitatud 5

(7)süüdistus oli puudulik ning et kohus on väljunud süüdistuse piiridest. Otse vastupidi, kohus on D.B-le esitatud süüdistuse mahtu oluliselt vähendanud. 6.
  1. Kriminaaltoimikust nähtub, et AS U oli loovutanud nõudeõiguse I I OÜle. I I OÜ lõpetas 01.03.2003.a kohtuvälise menetluse võlgnevuse sissenõudmisel, sest D.B kohta lisainformatsiooni saamine ei olnud võimalik. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et OÜ T andmete kasutamine oli varavastase kuriteo toimepanemise hõlbustamiseks ning tegelikult tekitasid varalise kahju süüdistatavad D.B ja N.U. Seetõttu ei ole varalisel nõudel OÜ T vastu mingit tähtsust ja varalise kahju peavad hüvitama varalise kahju tekitanud süüdistatavad. Seoses sellega ei oma tähtsust ka asjaolu, kas varaline nõue oli loovutatud või mitte, kuna kahju hüvitamise kohustus on süüdistatavatel, kes ei ole senini varalist kahju hüvitama asunud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium N.U apellatsiooni väitega, et kohtumenetluses osales ebaõige kannatanu ning et kohus ei ole nõude loovutamise küsimusele tähelepanu pööranud. 6.
  3. veebruari 2008.a kohtuistungi protokollist nähtub, et enne kohtulikke vaidlusi avaldas kohus kohtumenetluse poolte taotlusel toimikus olevaid tõendeid. Rohkem taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks menetlusosalistel, sealhulgas süüdistatavatel ja nende kaitsjatel ei olnud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium N.U apellatsiooni väidetega, et kohtulik uurimine on olnud puudulik ja tema taotlused on jäänud põhjendamatult rahuldamata. 6.
  4. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kriminaalasja nr 03231000779 menetlust alustati
  5. oktoobril 2003.a

§ 209lg 2 p 2,3 tunnustel AS U avalduse alusel selle kohta, et A.

E., D.B ja N.U OÜ Tt kasutades on petnud AS-lt U välja 48000 liitrit diiselkütust. Ringkonnaprokuröri

  1. detsembril 2005.a määrusega kriminaalmenetlus A. E. suhtes süü tõendamatuse, so kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetati. Süüdistatavate N.U ja D.B tegevuse uurimiseks viidi läbi kohtueelne ja kohtulik kohtulik uurimine ning Harju Maakohus tegi nende suhtes
  2. aprillil 2008.a süüdimõistva kohtuotsuse. KrMS § 309 lg 3 kohaselt tehakse süüdimõistev kohtuotsus, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav. Seetõttu ei pea kohtukolleegium tõsiseltvõetavaks süüdistatava N.U apellatsiooni väidet, et tema jaoks ei ole arusaadav, kas tegemist on tsiviilasjas või kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega. 6.
  3. KrMS § 43 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav ja süüdistatav kas isiklikult või teiste isikute vahendusel. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt määrab kaitsja uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et süüdistatavale N.U-le oleks jäetud kaitse tagamata või oleks millegagi tema kaitseõigust piiratud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium N.U apellatsiooni väitega, et ta on jäänud kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses vajaliku kaitseta.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
  5. aprilli 2008.a otsus N.U ja D.B suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ene Randmäe Jüri Paap Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 28.10.2008 otsusega nr. 3-1-1-60-08 Riigikohtu 28.10.2008 otsus 6

(7)Resolutsioon
  1. Tühistada Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a kohtuotsus D.B ja N.U süüdistusasjas D.B-le mõistetud vangistuse ärakandmata aja - 11 kuud ja 1 päev - osas ning AS U tsiviilhagi osas. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata D.B-le mõistetud vangistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

  1. kuni
  2. detsember
  3. a, so 10 päeva ja lugeda D.B ärakandmata karistuseks 10 kuud ja 21 päeva vangistust.
  4. Saata kriminaalasi AS U tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
  5. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  6. Kaitsjate kassatsioonid jätta rahuldamata. 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.