← Eesti

1-09-2632/4

Obsah (6)§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-2632 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada S.M süüdi karistusseadustiku (KarS) 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 kuud; KarS § 65 lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest vangistus 7 kuud ja Tartu Maakohtu 23.10.2008 otsusega liitkaristusena mõistetud karistusest vangistus 4 kuud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista S.M-ile liitkaristus vangistusena 7 kuud; Tartu Maakohtu otsusega S.M-ile mõistetud karistusest kantud vangistus 3 kuud 3 päeva arvestada liitkaristusena mõistetud vangistusest maha ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 3 kuud 27 päeva ning vangistuse alguseks lugeda
  2. veebruar 2009; tõkend vahi alla võtmine jätta S.M-ile endiseks; KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta S.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks; Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2006 otsusega S.M-ile KarS § 424 järgi mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12500 krooni jätta iseseisvale täitmisele. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  4. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista S.M-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 30 krooni, ekspertiisi tegemise kulu 140 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  5. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

  1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on S.M-ile mõistetavaks karistuseks KarS 424 järgi 7 kuud vangistust, KarS § 65 lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.10.2008 otsusega liitkaristusena mõistetud 4 kuud vangistust raskemast karistusest kaetuks ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda 21.11.2008 ja osaliselt ärakantud karistust 3 kuud 3 päeva vangistust liitkaristusest maha arvates mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kokkuleppe sõlmimise päeva s.o 23.02.2009 seisuga 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel S.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. KarS § 64 lg 5 kohaselt viiakse täide iseseisvalt Tartu Maakohtu Viljandi km 12.12.2006 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära summas 12 500 krooni. S.M-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles alkoholijoobes, isikuna, kes on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.12.2006 otsusega nr x-xx-xxxxx süüdi mõistetud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ja karistatud rahalise karistusega 250 päevamäära ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, juhtis 16.10.2008 kella 14:00 ajal Viljandi linnas Riia maanteel mootorsõidukit Honda Civic registreerimisnumbrimärgiga xxx xxx. S.M-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.
  2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
  3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 2

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi meditsiinilise tuvastamisega tekkinud kulud – 140 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti, postikulud 30 krooni, ekspertiisi tegemise kulu 140 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.