Obsah (5)

§ 263§ 44§ 120§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juulil 2009. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-8768 Kohtunik Peet Teidearu Krimina

§ 263

p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav I.B (elukoht: XXXXX XXX XXX-X; isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud 18-l korral) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: süüdi tunnistada I.B

§ 263

p 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 110 (ükssada kümme) päevamäära, s.o 5500 (viis tuhat viissada) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel I.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 65 (kuuskümmend viis) krooni ja 30 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank) (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime). Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu I.B süüdistatakse selles, et tema 20.01.2007.a. kella 17.40 paiku Tartus Ringtee 75A asuva Lõunakeskuse liuväljal rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et haaras ühe käega kinni alaealise K.U. ´u kaelast ja teise käega juustest, pigistas K.U. ku kõrist, mille tõttu K.U. ul tekkis õhu puudus. Seejärel raputas korduvalt K.U. ku, mille tagajärjel K.U. kukkus peaga vastu liuvälja barjääri, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sellega pani I.B toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise s.o.

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada I.B süüdi

263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 110 (ükssada kümme) päevamäära ulatuses. Valdur Lemmingu maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel tuleb

§ 44

lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5500 (viis tuhat viissada) krooni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

§ 263p 1 objektiivne koosseis eeldab vägivallaga rahu rikkumist avalikust kohas.

K.U. u ütlustega (tl 2-5), K.U. ütlustega (tl 9-12), K.U. ´ule isiku äratundmiseks esitamise protokolliga (tl 13-15), K.U. ütlustega (tl 16-19), K.U. ütlustega (tl 20-23), M.M. e ütlustega (tl 26-27), M.M. ´ele isiku äratundmiseks esitamise protokolliga (tl 28-30), O.K. ütlustega (tl 3134), G.K. ütlustega (tl 35-38), E.T. ütlustega (tl 41-42) ja I.B ütlustega (tl 43-48) on tõendatud, et 20.01.

1. a asusid käesolevas kriminaalasjas kesksel kohal olevate sündmuste toimumise ajal Tartu Lõunakeskuse jäähalli jääl K.U. ja I.B. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-102-03 järgi on avalik koht selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Kuna Tartu Lõunakeskuse jäähallis võivad viibida ja viibisid 20.01.
2. a ka kolmandad isikud, on tegemist avaliku kohaga. Rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni

§ 120-122 mõttes.

I.B ütlustega (tl 43-48) G.K. ütlustega (tl 35-38) ja O.K. ütlustega (tl 31-34) on tõendatud, et 20.01.

1. a tiris I.B ja sakutas seljatagant Tartu Lõunakeskuse jäähalli jääl K.U. ku juustest. K.U. u ütlustega (tl 2-5), K.U. ütlustega (tl 9-12), K.U. ütlustega (tl 16-19), K.U. ütlustega (tl 20-23), M.M. e ütlustega (tl 26-27) ja E.T. ütlustega (tl 41-42) on tõendatud, et 20.01.
2. a Tartu Lõunakeskuse jäähalli jääl raputas I.B K.U. ku, pigistades teda kaelast, mille tulemusena tekkisid kaelale punased laigud. K.U. u ütlustega (tl 2-5) on tõendatud, et ta tundis I.B tegevuse tagajärjel füüsilist valu. I.B K.U. ku kehaliselt väärkohelnud ja pannud seega toime raske avaliku korra rikkumise seoses vägivallaga. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 263

vähemalt kaudset tahtlust

§ 16mõttes.

I.B pani kuriteo toime tahtlikult, sakutades ja tirides K.U. ku juustest, et tüdruk O.K. käest lahti laseks. Juuste sakutamise ja K.U. u kaelast pigistamise ning raputamise korral pidi I.B vähemalt möönma, et K.U. võib tunda füüsilist valu. Kohus I.B käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, mistõttu asub seisukohale, et I.B pani toime

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise.

§ 263

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus süü omaksvõttu juuste sakutamisel. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on I.B puhul saavutatavad rahalise karistusega ja talle tuleb mõista prokuröri poolt taotletud

§ 44lg 2 rahaline karistus 5500 krooni. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks Kr

MS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 65,30 krooni ning sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Peet Teidearu Kohtunik