MS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada U.R
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.o. 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld U.R-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista U.R-ilt 8616 (kaheksa tuhat kuussada kuusteist) krooni M (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. B ’i KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.R-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 06.07.2008.a. õhtul sõitis U.R xxxx asuva M B kuuluva tootmishoone juurde. Oma isale kuuluva traktoriga vedas ta sealt läbi metsa ära 5 meetrise terasmetallist T-tala, 7 meetrise nelikanttoru ning 3 meetrise karpraua realiseerimise eesmärgil. Eelmisel päeval käis ta seal läheduses uitamas ning tagasiteel oma vanematekoju nägi M B tootmishoone juures maas metallesemeid. U.R-i arvates oli hoone mahajäetud ja selle juures vedelev metall samuti. Peale metalli tükeldamist müüs ta varastatud metalli kogukaaluga 718 kg Rakveres metallikokkuostu Refonda OÜ 2943.80 krooni eest II Süüdistuse sisu U.R süüdistatakse selles, et tema 06.07.2008 õhtul varastas xxxx asuva M B kuuluva tootmishoone kõrvalt 5 meetrise T-tala, 7 meetrise nelikanttoru ning 5 meetrise karpraua, s.o. metalli kogukaaluga 718 kg, koguväärtusega 8616 krooni. Seega U.R, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotleb U.R-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. 2 Kohus U.R-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava U.R-i käitumises
sätestatud karistust kergendavad ja
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava U.R-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi KrMS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu M B poolt esitatud tsiviilhagi summas 8616 krooni, mis on vargusega tekitatud kahju. Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 130, 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Kohtuotsus jõustus 25. augustil 2009.a №oremreferent I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.