Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

Ärakiri 1-09-13592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-13592 (09257000244) Kohtukoossei

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav H.M – isikukood xxx, elukoht *, *, *haridus, emakeel * keel, *, *, karistusregistri andmetel kriminaalja väärteomenetluse korras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2009 01.55-14.05, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Helmi Loonde RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista H.M

§ 424järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses H.M kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.08.

1. a, s.o 1 päev, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
2. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 jätta vangistus H.M suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1 (ühe) kuu 29 (kahekümne üheksa) päevalist vangistust ei pöörata täitmisele H.M 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata H.M katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.1.

elama oma alalises elukohas *; 3.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 Ärakiri 1-09-13592 3.1.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3.
5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
6. september
7. a. 3.
8. Kui H.M katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 4. Tühistada H.M suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta H.M'elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista H.M'elt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-13592 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjatele makstud tasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
3. Määratud kaitsjale makstud tasu 350 krooni jätta riigi kanda. 8.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus H.M't süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis
4. augustil 2009 kella 01.55 ajal Lääne maakonnas Lihula vallas LihulaKloostri-Kirbla tee 10 kilomeetril, liikudes Kirbla suunas, J P kuuluvat ja enda kasutuses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Ford Escort registreerimismärgiga 116 AUE isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,91 mg/l ± 0,10 mg/l, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,82 mg/l, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 p 1 sätetest, mille kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi, juhtis H.M mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. 2 Ärakiri 1-09-13592 Eeltoodu alusel süüdistatakse H.M selles, et tema, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus H.M'ele nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kaks kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, s.o 16.08.2009.

a, karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 1 kuu ja 29 päeva.

§ 74

, 75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab H.M süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad. Tõkend – H.M suhtes on 16.08.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 19/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb H.M'elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 x 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - riigi õigusabi tasu vandeadvokaat H. Loonde'le H.M'e kaitsmise eest kohtueelses menetluses kokkuleppemenetluses kahe menetlustoimingu eest tasutud 700 krooni /tl 35/ ja kohtumenetluse tasu 100 krooni, kogusummas 800 krooni. Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 3-3 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu kokkuleppemenetluses jätab kohus riigi kanda. H.M-ilt tuleb välja mõista kaitsja tasu ühe toimingu eest kokkuleppemenetluses ja kohtuistungi tasu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3