2 p. 4, 5 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: K.R on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, haarates 15.12.2005 a. kella 23.40 ajal Tallinnas Männiku teel Liiva peatuses TJ rääkimise ajal mobiiltelefoni Samsung hinnaga 3690 krooni ja põgenes. Seega K.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja varguse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata s.o.
2 p. 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K.R tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemise süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav K.R ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisab, et kahetseb juhtunut ja on nõus kohe kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud K.R süüd tunnistavaid ütlusi ja kannatanu ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü on peale tema enda ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu TJavalduse, äratundmiseks esitamise protokolli, fototabeli, K.R puhtsüdamliku ülestun-nistuse avaldusega / t.l. 2, 10 – 17, 25 /. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja selle ohtlikkust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, süüdistatava isikut ning karistust kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendava asjaolu puudumist, kuriteo toimepanemist alkoholijoobes. Kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada K.R
2 p. 4, 5 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 3 ( kolm ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust § 73 alusel mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata kui K.R ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast.
alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 15.08.2006 a. kuni 16.08.2006 a. s.o. 2 päeva. 2 Välja mõista K.R-ilt sundraha 4500 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista K.R-ilt kaitsjatasu 1368.80 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista K.R-ilt tsiviilhagi TJ kasuks 3690 krooni 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtusse 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.