kokkuleppemenetluses Prokurör Lea Pähkel Süüdistatav S.D - isikukood XXX; elukoht: XXX; Eesti kodanik; haridus 6 klassi; õpib K. Pätsi Vabaõhukoolis
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, S.D 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja
lg 2 p 4, 8 alusel järgmised kohustused: 1) jätkata põhihriduse omandamist; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata S.D-le kriminaalhooldaja. 2. Välja mõista KrMS § 188 alusel S.D emalt E P’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-08-10801 ja süüdimõistetu nimi) – ekspertiisitasu 2 875, - (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; määratud kaitsjale makstavast tasust 1 000,- (üks tuhat) ning sundrahast 1 000 (üks tuhat) krooni Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 3 kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest otsuses märgitud rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS S.D süüdistatakse selles, et ta 20.04.2008.a. kella 19.00 paiku, viibides Tallinnas Tulika tn. 9 maja kõrval asuvas mahajäetud hoones, hüppas nurga tagant välja ning ettevaatamatult, ilma sihtimata tulistades tabas õhupüssi kuuliga A S vasakut silma. Selle tegevuse tagajärjel põhjustas ta A. S’ile raske tervisekahjustsue – vasakut silmamuna läbova haava, mis põhjustas vasema silma nägemisvõime kaotuse. Raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest pani S.D toime
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava S.D, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.D süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui S.D 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja täidab
lg-s 2 p 4, 8 alusel pandud kohustused: jätkata põhihariduse omandamist ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
lg 1 järgi tunnistas S.D ennast kohtuistungil süüdi ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik(tl.102 – 103). 2 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et S.D enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud S.D käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning S.D tuleb süüdi tunnistada
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Kuna tegemist on äsja 15-aastaseks saanud noorikiga, kellel endal iseseisev sissetulek puudub, jätab kohus KrMS § 188 alusel menetluskulude tema ema kui seadusliku esindaja kanda.
lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades perekonna majanduslikku olukorda, kuna kõigi menetluskulude tasumine käib alaealise emale ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.