← Eesti

1-08-3705/4

Obsah (4)§ 121§ 266§ 64§ 68

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-3705 (07231803367) Otsuse kuupäev 27. veebruaril 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga A Helmann Ringkonna

§ 121

, § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav I.E, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab T AS, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada I.E: -

§ 121

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista talle rahalise karistuse 126 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 6300,-krooni. -

§ 266

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista talle rahalise karistuse 100 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 5000,-krooni.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, lugeda rahaline karistus 126 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 6300,-krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 84 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 4200,krooni.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, s.o.

11.12 – 12.12.2007.a. (2 päeva) ja alates 02.02.2009.a. kuni 27.02.2009.a. (26 päeva) ning arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahistamine – tühistada, vabastada I.E vahi alt kohtusaalis. Vä mõista I.E-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,krooni ja kaitsjatasud summas 495,60 krooni. I.E tasuda vä mõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.E, 1-083705, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK I.E on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, viibides alkoholijoobes 11.12.2007.a. kella 18 paiku aadressil Tallinn, Xxx asuva maja ühisköögis, haaras kõvasti kinni R V käest ja hakkas seda väänama, seejärel järgnes ta lahti pääsenud R V , tungis tema tahte vastaselt ta korterisse aadressil Tallinn, Xxx , kus haaras väikeste laste juuresolekul tal juustest kinni ning lõi rusikaga mitu korda vastu pead ja nägu, tekitades R V füüsilist valu. Oma tegevusega I.E pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o.

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 11.12.2007.a. kella 18 paiku olles alkoholijoobes, tungis R V tahte vastaselt tema korterisse aadressil Tallinn, Xxx . Oma tegevusega I.E pani toime valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale ebaseadusliku tungimise, s.o.

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.E esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 27.02.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas I.E, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning I.E poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava I.E süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 29 - 33), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et ta jõi ja skandaalitses ühisköögis R V ga. Mäletab, et koridoris klammerdusid teineteise külge ja vist haaras tema kaelast kinni. Seda ei mäleta, et tema korterisse oleks tunginud. R V vastu tunneb juba ammusest ajast isiklikku vaenu, kuid teda tappa ta ei kavatsenud. Ka: - Tunnistaja I S ja A K ütlused (tl. 44 – 51), I.S ja A K olid 11.12.2007.a. patrullis, kui kell 17.50 saabus välja kutse aadressile Xxx selle kohta, et naaber peksis naabrinaist. Naisterahvas R V viitas meesterahvale, kes tema sõnade kohaselt tekitas talle kehavigastusi ja tungis tema loata tema tuppa. Meesterahvas oli tugevas alkoholijoobes. Kinnipeetuks osutus I.E. - Patsiendikaart ja uuringu vastus (tl. 6 – 7, 41 – 43), millest nähtub, et 12.12.2007.a. viibis AS Lääne – Tallinna Keskhaiglas R V , kellel diagnoositi pea põrutus ja peaaju vapustus. - Kannatanu R V ütlused (tl. 2 – 5, 14 – 17), elab koos lastega Xxx , Tallinn. Umbes neli aastat tagasi hakkas toas nr 327 elama Viktor, kes solvab teda pidevalt, ähvardab tappa, ehkki ta ei puutu teda kunagi ja pole temaga suhelnudki. 11.12.2007.a. kella 18 paiku valmistas ta ühisköögis õhtusööki, kui sisenes Viktor, kes oli agressiivselt meelestatud ja purjus. Viktor haaras tal käest kinni, hakkas teda väänama ja ähvardas teda tappa. Tal õnnestus põgeneda ja jooksis oma tuppa. Enda järel ta ust lukku ei jõudnud panna. Viktor tungis tuppa ja haaras tema juustest kinni ja hakkas vedama. Mõned korrad lõi Viktor teda vastu pead ja nägu ning tekitas füüsilist valu. Seda nägi pealt A ja M , kes elavad sealsamas. Korteris löömist võib tunnistada tema poeg A V ja tema tütar J V . - Tunnistaja A V ütlused (tl. 21 - 24), istus toas ja vaatas televiisorit, kui ema oli köögis. Ta kuulis lärmi , kuid kes mida rääkis ta ei kuulnud. Kuulis, et onu sõimas. Ema tuli tuppa, seejärel läks kööki. Siis tuli jälle tagasi. Onu tegi ukse lahti, tuli meie tuppa ja siis ta ehmus juba. Onu karjus, puutus ema kätega. Seda ei mäleta mida onu karjus ja mida ema ütles, kuna oli väga ehmunud. - Tunnistaja J V ütlused (tl. 25 – 28), 11.12.2007.a. magas ja ärkas ülesse selle peale, et toas oli väga palju lärmi. Püsti tõustes nägi, et ema püüab tõugata naabrit onu Vitjat meie korteris koridori, tema aga pressis sisse tagasi. Nägi, kuidas ta haaras emal käest ja juustest kinni, lõi vastu nägu ja lõi teda vastu uksepiita. Onu Vitja karjus, et tapab ema ära. Ta oli purjus. Emal õnnestus ta välja tõugata ning politsei kutsuda. Kui ta üles ärkas, oli onu Vitja nende toas. - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja vabastamise määrus (tl. 10,13), 11.12.2007.a. peeti I.E kahtlustatavana kinni

§ 121alusel ja vabastati 12.12.2007.a.

ja kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld. - Joobe tuvastamise protokoll (tl. 9), 11.12.2007.a. kell 18.10 tuvastati I.E alkoholijoove 2,60 mg/l. - Ettekanne (tl. 8, 20), 11.12.2007.a. kell 17.45 said vä kutse aadressil xxx, kus selgus, et korteri xxx elanik I.E peksis läbi krt xxx elaniku R V . - AS Lääne Tallinna Keskhaigla tõend (tl. 7), mille kohaselt R V viibis Lääne – Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas diagnoosiga pea põrutus ja peaaju vapustus. Kohtunik asub seisukohale, et I.E on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu, tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning I.E süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 121, § 266 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik I.E süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. I.E on varem kriminaalkorras karistamata. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises, ta on viibinud eelvangistuses kokku 28 päeva, tal on olemas kindel sissetulek. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et I.E-le tuleb karistuseks mõista rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati kohtus lühimenetluses. Arvestades eelvangistuses viibitud aega lugeda karistus kantuks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad välja mõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.