← Eesti

1-08-14539/2

Obsah (6)§ 121§ 424§ 64§ 50§ 69§ 75

1-08-14539 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-14539 (08230117635), millele liide

§ 121ja § 424 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise päev 25.

veebruaril 2009.a. Prokurör Egon Oja Süüdistatav V.P – isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti kodanik; keskeriharidus; töökoht OÜ S ; varem kriminaalkorras karistatud 06.12.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 424järgi rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni (Kr

MS § 238 lg 2 alusel 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni), mis kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul; (trahv tasumata); tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.P

§ 121

järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust,

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 (neli) kuud ja 15 päeva vangistust. 2

§ 50lg 1 p 1 kohaselt ära võtta V.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu ja 15 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks põhikaristuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, asendab kohus 3kuulise vangistuse 180 tunni üldkasuliku tööga .

§ 69

lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö (ÜKT) tegemise tähtajaks 7 (seitse) kuud. Selle tähtaja jooksul on V.P allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Tallinna Vangla Harju Kr

HO juhatajal määrata V.P-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Iseseisvale täideviimisele kuulub 06.12.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära (s.o. 10 000 krooni).

  1. Välja mõista V.P-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Pangas või arve 221023778606 Swedbangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-08-14539 ja nimi), s.o määratud kaitsjale makstav tasu 1 985,20 kr (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis krooni ja 20 senti) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole selleks tähtajaks tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist 15-ndal päeval ning on kättesaadav kohtu kantseleis. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada otsuse teinud kohtule. 3 SÜÜDISTUS V.P süüdistatakse selles, et 18.10.2008.a kella 22 paiku oma korteris aadressil Tallinn, olles alkoholijoobes, kägistas MU, lõi mitmeid kordi näkku, lõi jalaga, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. MU, püüdes vältida vägivalda enda suhtes, hüppas esimese korruse aknast välja, mille tagajärjel murdis vasaku jalaluu. Sellise tegevusega pani V.P toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.

Samuti süüdistatakse V.P selles, et olles 06.12.2007.a karistatud

§ 424alusel rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni (Kr

MS § 238 lg 2 alusel 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni), karistatus kustumata, uuesti 26. detsembril 2008.a. kella 02.55 ajal Tallinnas Pärnu mnt 48 juures, liikudes Liivalaia tänava suunas, juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Sellega pani V.P toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Õigusnormid millest kohus juhindub otsuse tegemisel on KrMS § 238 lg 1 p 4, § 311, § 313 ja § 315. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.