Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.I on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis s.o. 27.05.2004 a. LS § 74 – 19 järgi rahatrahviga 15000 krooni, kustumata karistuse ajal, uuesti, olles joobeseisundis 14.04.2008 a. kella 18.10 ajal juhtis Tallinnas Pirita teel mootorsõidukit XXX reg. nr. xxx. Seega V.I, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõidukijuhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav V.I tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav V.I ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 14.04.2008 a. päeval tarbis viina ja õhtul käis tuttavatega Metsakalmistul. Tuttava omakse haual tarvitati veel alkoholi, samuti tema. Linna sõitmisel seltskonnas ühtegi kainet ei olnud ja kedagi polnud kutsuda. Otsustas ise surnuaialt tagasi sõita. Sõitis aeglaselt aga Russalka juures politseinike poolt peeti sõiduk kinni. Tal tuvastati alkoholijoove ja ta ei taotlenud ekspertiisi läbimist. Lisab, et kahetseb juhtunut. Käesoleval ajal ei tööta. Koos elukaaslasega kasvatab viimase 14 a. kaksikuid. Mingeid õigusrikkumisi pole toime pannud. Rahatrahvid töö puudumise tõttu tasumata. Soovib töötada taksojuhina. Tunnistaja R Ivanov poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 14.04.2008 a. ta oli politseipatrullis ja Pirita teel liikus sõiduk kesklinna poole. Juhtimiskeskusest laekus info sõiduki reg. nr. xxx kohta, et selle juht võib olla joobnud olekus. Sõiduki kontrollimiseks nimetatud sõiduk peeti kinni ja selle juht V.I oli joobnud ning sõidukil läbimata korraline tehniline ülevaatus. V.I süü on peale tema ja tunnistaja poolt antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määruse, väärteoprotokolli ja protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, mil V.I tuvastati alkoholijoove 1, 34 mg/l. Samas ta nõustus selle näiduga ning ei taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja alkoholisisalduse määramist veres / t.l. 2 – 5 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, ajavahemikul 2005 a. kuni 2008 a. viiel korral karistatud väärteo toimepanemiste eest ja mõistetud rahatrahvide tasumata jätmist, kahetsust, töökoha olemasolu kuid sissetuleku puudumist, majanduslikku olukorda, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.I
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu 10 ( kümme ) päeva vangistust.
alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui V.I kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast.
1 p. 1 alusel võtta lisakaristusena V.I-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 ( üheks ) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise algust arvestada alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.