1-08-11222/9

1-08-11222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08-11222 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi K.Z süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.jaanuari 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Urmas Simson Prokurör Maria Sutt – Tehver Süüdistatav K.Z, ik. XXX, ei tööta, eluk. Xxxxxx xx-xxx, xxxxxxx, varem kohtulikult karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Urmas Simson RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. jaanuari 2009.a. otsuse põhiosast jätta välja lause:” Kuid nagu selgus, selle nimelist isikut rahvastikuregistri andmetel ei eksisteeri”. Muus osas jätta kohtuotsus K.Z suhtes muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. aprillil 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 13.jaanuari 2009.a. otsusega tunnistati K.Z süüdi KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 74 lg.1,3 alusel ei pöörata täitmisele 18 kuulise katseaja jooksul kui süüdimõistetu täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all ning 1 aasta jooksul hüvitab kannatanule, V. K., kuriteoga tekitatud varalise kahju 12 800 suuruses summas. K.Z tunnistati süüdi selles, et tema, 9.oktoobril 2007.a., Tallinnas, XXXXXX XX elamus, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kella 10.00 paiku kannatanu V. K. jope taskust ära 350 kr. väärtusega rahakoti, milles olid ID-kaart, Hansapanga seeniorkaart koos PIN – koodiga, Hansa.net kaart koos paroolidega ja 200 kr. sularaha. Samal päeval kell 15.21 võttis süüdistatav K.Z Tallinnas, Priisle kaupluse juures asuvast sularaha automaadist kannatanu V. K. kontolt välja 10 000 kr. ja
4. oktoobril 2007.a. kell 1.30 võttis ta kannatanu kontolt välja 2250 kr., põhjustades vargustega kannatanule V. K.le kokku 12800 kr. suuruse varalise kahju. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.. Apellatsiooni väidete kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta oluliste tunnistajate ütlused ja seetõttu jõudnud väärale järeldusele. Kaitsja taotluse - täiendavate tõendite kogumise kohta - rahuldamata jätmisega rikkus maakohus süüdistatava K.Z kaitseõigust. Süüdistatava K.Z poolt menetluse käigus antud ütlused on ühetaolised ja ta pole enda kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Kannatanu V. K. ütlused on vastuolulised ja teatud määral kattuvad üksnes kannatanu tütre ja abikaasa ütlustega. Kannatanu enda ning tunnistajate V. K. ja T. K. ütlustel polevat kannatanul alkoholiprobleeme. Maakohtu poolt tõendina hindamata jäänud tunnistaja J. M. ütluste kohaselt käis kannatanu keldripoes kord või paar päevas alkoholi ostmas. Mõnikord tuli kauplusse alkoholijoobes ja raha puudumisel müüdi talle alkohoolset jooki võlgu. Alkoholiprobleemi tõttu võis kannatanu ise paluda süüdistataval pangaautomaadist raha välja võtta ning anda pangakaardi ja PIN-koodi süüdistatava kätte. Apellandi hinnangul kinnitab seda võimalust asjaolu, et kuriteoavalduse esitas kannatanu V. K. politseile enam kui kuu aega pärast rahakoti kadumise avastamist. Maakohus on kohtuistungil alusetult asunud tunnistajat J. M. süüdistama kaubanduseeskirjade rikkumises, mis on vastuolus KrMS § 14 lg.1 sättega, mille järgi kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsiooni eri menetlussubjektid. Tunnistaja J. M. ütlusi kinnitab tunnistaja H. I. ütlus selles, et ta nägi kuidas kleenuke tütarlaps püüdis maast lahti tõsta väga purjus vanemat daami. Tunnistaja nägi kannatanu ja süüdistatava käitumist, nägi kannatanut pikali maas, tema kõrval olevat okseloiku ja tundis alkoholilõhna. Tunnistaja kõneles vahetult süüdistatavaga ja tema suust ta alkoholilõhna ei tundnud. Tunnistaja H. I. ütluse objektiivsuse kahtluse alla seadmist põhjendas maakohus seisukohaga, et alkoholijoobe tuvastamiseks peab olema meditsiinitöötaja või saab seda teha alkomeetri abil. Apellandi hinnangul võib joovet tuvastada ka visuaalselt ja ninaga haistes, nii nagu seda teevad politseinikud, enne kui asutakse isiku väljahingatavas õhus või veres täpset koguse alkoholisisalduse kindlakstegemisele alkomeetriga või arstliku ekspertiisiga. Saamaks aru, kes kahest isikust koridoris oli purjus, ei pea olema meditsiinitöötaja ega kasutama alkomeetrit. Maakohus on tunnistaja H. I. ütluste usaldusväärsuses kahelnud põhjusel, et tunnistaja ei teadnud oma tuttava perekonnanime, kelle elukohta XXXXXX XX XX majas ta visuaalselt teadis. Tunnistaja teadis selle isiku eesnime, mille õigsust kannatanu V. K. kohtus kinnitas. Kannatanu teadis öelda, et V. nimelist isikut ei ela majas enam mitu aastat. Prokuröri poolt kohtule esitatud teave, tunnistaja nimetatud isiku tegelikkuses mitteeksisteerimise kohta on väär. Päringu tegemisel eksis prokurör eesnime A. kirjapildiga, tehes päringu A. kohta. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust, anda kaitsjale võimalus prokuröri poolt esitatud teabe õiguse kontrollimiseks. Seetõttu taotleb kaitsja võtta kriminaalasja materjalide juurde tunnistaja H. I. tuttava A. K. ID –kaardi koopia, kes elab XXXX-XXXXXXXXX, XXXXX XX X-XX. Maakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse kannatanu vanema tütre A. K. ülekuulamiseks, kelle palvel pidi süüdistatava tema pojale kooli vastu minema. Kannatanu V. K. on seda asjaolu eitanud. Tunnistaja ülekuulamine aidanuks otsustada kas õigust räägib kannatanu või süüdistatav. Kannatanu V. K. on maakohut eksitades väitnud, et laste mänguväljak XXXXXX XX maja juurde rajati alles 2006.a.. Samuti ei kajasta prokuröri järelepärimise peale Lasnamäe LOV-lt saadud vastus tegelikke asjaolusid. 2006.a. rajati uus mänguväljak XXXXXX XX maja juurde, mis asub üle tänava diagonaalselt XXXXXX XX maja vastas. Tallinna linna katastriplaani väljevõttest nähtub, et XXXXXX XX ja lasteaia vahelisel alal asub veel üks mänguväljak, mis rajati XXXXXX XX maja ehitamise käigus. Selle mänguväljaku järgi oli tunnistajal H. I.l meeles tema tuttava elukoht XXXXXX XX majas. Seetõttu taotleb kaitsja Lasnamäe LOV arhitekti Leili Müüri poolt
5. veebruaril 2009.a. väljastatud katastriplaani väljavõtte, XXXXXX XX ja XXXXXX XX ümber asuvate mänguväljakute kohta, kriminaalasja juurde võtmist. Kohus pole kannatanut V. K.t küsitledes välja selgitanud tema vanust, tervislikku seisukorda ja kirsturaha kogumise asjaolu ning KrMS § 15 lg.1 ja § 312 p.1 vastaselt rajanud kohtuotsuse faktilistele asjaoludele, mida pole kohtus käsitletud, vahetult uuritud ega avaldatud. Apellant taotleb esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista K.Z KarS § 199 lg.2 p. 4 järgses süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu istungil kaitsja ja süüdistatav toetasid apellatsiooni täies ulatuses selles esitatud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse sisuliselt muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Prokuröri arvamuse kohaselt nõustub ta kaitsja apellatsiooniga selles, et eesnime A. eksliku kirjapildi tõttu andis elektrooniline päring ebaõige tulemuse. Seetõttu tuleks esimese astme kohtu otsuse põhiosast jätta välja lause, mille kohaselt A. K. nimelist isikut rahvastiku registri andmetel ei eksisteeri. Samuti nõustub prokurör asjaoluga, et kaitsja apellatsioonile lisatud Tallinna linna kadastriplaani väljavõte võib tõendada XXXXXX XX elamu juures mänguväljaku olemasolu enne 2006.aastat. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanu ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ei nõustu kaitsja apellatsiooni väidetega, nagu oleks maakohus tunnistajate J. M. ja H. I. ütluste tähelepanuta jätmise või täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise tõttu jõudnud tõenduseseme asjaoludes väärale järeldusel. KrMS § 62 kohaselt on tõenduseeseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud tehiolud. Samuti kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü ja teda iseloomustavad andmed ning vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 268 lg.1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistusakti järgi. Süüdistusakti järgi on K.Z süüdistuse tõendamiseseme peamisteks, kohtus tuvastatavateks asjaoludeks:
6. oktoobril 2007.a., XXXXXX XX XX elamus, kella 10.00 paiku, kannatanult V. K.lt rahakoti koos sularaha, pangakaartide ja nende koodidega äravõtmine. Samal päeval kella 15.21 ajal ning järgmisel päeval,
7. oktoobril 2007.a., kella 01.30 ajal pangaautomaadist kannatanu kontolt sularaha äravõtmine ja ebaseaduslik omastamine ning süüdistatava K.Z süü nende tegude toimepanemises. Tunnistajad J. M. ütlused sisaldavad teavet kannatanu V. K. poolt XXXXXX XX XX elamu keldrikorrusel asuva kaupluse külastamise ja sealt alkoholi ostmise asjaolude kohta. Tunnistaja H. I. ütluste kohaselt läks ta
8. oktoobril 2007.a., XXXXXX XX XX elamu 6 korrusel asuvas korteris elanud V. nimelist tuttavat otsima ning nägi vahekoridoris, kuidas süüdistatav K.Z aitas alkoholijoobes kannatanut V. K.t püsti tõusta ja kuulis kui kannatanut palus süüdistataval tema pangaarvelt raha võtta. Tunnistajate J. M. ja H. I. ütlustes puudub teave kannatanult V. K.lt rahakoti koos selles olnud sularaha ja asjade, sh. pangakaardi ja PIN -koodi süüdistatava K.Z valdusse mineku ning
9. ja
10. oktoobril 2007.a. pangaautomaadist kannatanu kontolt 12250 kr. sularaha äravõtmise asjaolude ja selle teo toimepannud isiku kohta. Kannatanu V. K. ja süüdistatava K.Z ütlused on kattuvad selles, et
11. oktoobril 2007.a. kohtusid nad XXXXXX XX XX elamu 6 korruse koridoris ja süüdistatav K.Z tõi kannatanu vanema tütre käest korterivõtmed ning aitas koridoris olnud kannatanul V. K.l tema korterisse sisse pääseda. Kannatanu on kinnitanud, et süüdistatav K.Z aitas tal üleriide ( jope ) seljast võtta. Kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad selles, nagu vajanuks kannatanu süüdistatava abi alkoholijoobes oleku tõttu. Samuti selles, et kannatanu V. K. palus süüdistataval remonditööde eest maksmiseks sularaha pangautomaadist välja võtta ja andis süüdistatavale oma pangakaardi ning teatas PIN- koodi. Kannatanu V. K. kinnitab, et rahakoti ja pangakaardi kadumise avastas ta
12. oktoobril 2007.a. ja pangaravet sulgema minnes sai pangast teada tema kontolt 12 250 kr. äravõtmisest. Tunnistajate V. K. ja T. K. ütluste järgi pole võimalik, et kannatanu ise süüdistatavale K.Z-ile pangakaardi ja PIN-koodi andis ning palus pangautomaadist sularaha välja võtta. Kannatanu on alati ise oma rahaasju korraldanud ja saab kõrvalise abita hakkama pangaautomaadist raha väljavõtmise toiminguga. Süüdistatava K.Z enda ütluse ja asitõendiks tunnistatud pangaautomaadi kaamera videosalvestusega on vaieldamatult tõendatud, et süüdistatav K.Z võttis
13. oktoobril 2007.,a. kella 15.00 paiku Priisle poe juures asunud pangautomaadist kannatanu V. K. kontolt ära 10 000 kr. Asitõenditeks tunnistatud videosalvestiste kohtuistungil uurimise järel pole ringkonnakohtul kahtlust, et
14. oktoobril 2007.a., kell 01.30.48 pangaautomaadi kaamera videosalvestusel on kujutatud sama isik, kes on videosalvestusel kujutatud pangautomaadi juures 9.oktoobril 2007.a. kell 15.21.
15. Ringkonnakohtu järeldus põhineb asjaolul, et mõlemal videosalvestusel kujutatu isik kannab ühesugust, sportliku tegumoe ja peakattega ülerõivast, mille vasakul rinnapoolel on Nike firmamärk. Videosalvestustel nähtav isik on noor naine; keskmise laiuse ja kolmnurkse näokujuga; kulmud kõrged, kaarjad ja välisotstest märgatavalt kitsenevad; silmad horisontaalsed, keskmise kaugusega; nina keskmine, sirge , ümara otsaga. Asitõenditeks tunnistatud videosalvestusel jäädvustatud isikute näo nähtavate osade kirjeldusele vastab ka kohtusaalis viibiva süüdistatava K.Z välimus . Kuna puuduv vaidlus selles, et
16. oktoobril 2007.a., kella 15.21 ajal võttis süüdistatav K.Z pangautomaadist kannatanu V. K. kontolt ära 10 000 kr., siis loeb ringkonnakohus eelpool kirjeldatud faktiliste asjaolude kogumiga tõendatuks, et süüdistatav K.Z on isikuks, kes ka
17. oktoobril 2007.a. kell
18. 30 võttis pangaautomaadist kannatanu V. K. kontolt ära 2250 kr. sularaha. Kannatanu V. K., tunnistaja V. K.i ja T. K. ütlustega on tõendatud, et nende elukohaks olnud korterist nad kannatanult
19. oktoobril 2007.a. ära võetud rahakotti, pangakaarte, ID kaarti ja kannatanu kontolt ära võetud 12250 kr. suurust summat ega ka süüdistatava K.Z poolt väidetavalt kannatanule üle antud 10 000 kr. suuruses summas sularaha leidnud ei ole. Kriminaalasja kohtueelsel menetlusel kuriteoga seotud asjade leidmiseks süüdistatava K.Z elukohas läbiotsimist teostatud ei ole. Kannatanu V. K. on temalt äravõetud pangakaardi uuega asendanud. Kannatanu V. K., tunnistajate V. K. ja T. K. ütlused kummutavad süüdistatava K.Z väite, et
20. oktoobri 2007.a. öösel ta tagastas kannatanule V. K.le pangakaardi ja andis üle pangaautomaadist välja võetud 10 000 kr. sularaha. Süüdistatava K.Z ütlus selles, et kannatanu pangakaardi sai ta oma valdusse
21. oktoobril 2007.a., pärast seda kui kohtus korterisse pääsemiseks abi vajava kannatanuga elumu koridoris, tõendab, et rahakott koos selles olnud raha, pangakaartide, PIN-koodi jm. asjadega oli kannatanu juures ega olnud enne süüdistatavaga K.Z-iga kohtumist kannatanu valdusest välja läinud. Ringkonnakohtu istungil on kohtumenetluse poolte vahel jätkuvalt vaidluse esemeks tunnistaja H. I. ütluste usaldusväärus selles, et tunnistaja kuulis kannatanut palumas süüdistatavalt abi raha väljavõtmiseks. Maakohus seadis tunnistaja H. I. ütluste usaldusvääruses kahtluse alla põhjusel, et tunnistajale meenusid
22. oktoobril 2007.a. sündmused seetõttu, et väidetavalt samal päeval abiellus tunnistaja sõbranna A. K., kelle nimelist isikut rahvastikuregistris ei ole. Kaitsja ja prokuröri poolt ringkonnakohtule esitatud ID –kaardi koopia ja rahvastikuregistri väljavõte tõendavad, et A. K. nimeline isik elab Harjumaal, XXXX vallas, XXXXXXXXXXXX alevikus, XXXXX XX X-XX. Samas puuduvad jätkuvalt tõendid, mis kinnitaksid tunnistaja H. I. väite õigsust A. K. abiellumise kohta
23. oktoobril 2007.a.. Seetõttu pole ka ringkonnakohtus lõplikult kõrvaldatud kahtlus tunnistaja H. I. ütluste usaldusvääruses osas, mis toetaksid süüdistatava K.Z ütlusi selles, et kannatanu ise palus pangaautomaadis oma kontolt raha välja võtta. Ringkonnakohtus on vaieldamatult tõendamist leidnud A. K. nimelise isiku tegelik olemasolu, mistõttu tuleb maakohtu otsuse põhiosast jätta välja lause:“ Kuid nagu selgus, selle nimelist isikut rahvastikuregistri andmatel ei eksisteeri“. Neil asjaoludel asub ringkonnakohus seisukohale, et esimese astme kohtus uuritud tõenditega on vaieldamatult tõendatud, et süüdistatav K.Z võttis salaja, ebaseadusliku omastamise eesmärgil,
24. oktoobril 2007.a., kella 10.00 paiku, kannatanu V. K. taskust ära 350 kr. maksnud rahakoti koos 200 kr. sularahaga, pangakaartide ja –koodidega ning kella 15.21 ajal võttis pangautomaadist kannatanu kontolt ära 10 000 kr ja
25. oktoobril 2007.a. kella
26. 30 ajal võttis pangautomadist kannatanu kontolt ära 2250 kr.. Süüdistatava K.Z poolt toimepandud süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.4 järgi. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alusest, võtnud arvesse K.Z süü suurust, karistust kergendavate ja seda raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist ning selle tingimisi kohaldamata jätmist. Karistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p. 3 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
27. jaanuari 2009.a. otsuse põhiosast välja selle esitatud asjaoluna järelduse, et A. K. nimelist isikut rahvastikuregistris andmeil ei eksisteeri. Muus osas tuleb maakohtu otsus K.Z suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. I. AMANN M. AAVA J. KATŠKOVSKAJA