järgi karistati teda vangistusega 5 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.04.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. M.Z-i karistusaja algus on 09.04.2008.a ja lõpp 06.04.2010.a Tartu Vangla on esitanud taotluse M.Z-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud M.Z-i ennetähtaegset vabanemist. M.Z seletas, et soovib vabaneda. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et M.Z-i ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.Z on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud M.Z-i ennetähtaegset vabastamist, kuna M.Z puudub kindel elukoht, enamik tema tutvusringkonnast on kriminaalkorras karistatud. Tartu Vangla on iseloomustanud M.Z alljärgnevalt: kinnipeetaval on raskusi oma osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub süüdistama keskkondlikke tegureid; kriminaalhooldusesse suhtumine pealiskaudne; vestlusel väljendab hoiakuid, mis soodustavad ebaseadusliku eluviisi jätkamist. M.Z on kriminaalkorras karistatud neljal korral eriliigiliste kuritegude eest. Ta on varem kandnud vangistust ning tema suhtes on kohaldatud katseaega, mille jooksul sooritas uue kuriteo. Teda on kriminaalkorras karistatud ka praeguse vangistuse kandmise ajal narkootiliste ainete tarbimise eest. Viimase vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud kümnel korral, distsiplinaarkaristuste suhtes oli ennastõigustav. Vanglas on M.Z osalenud „Eluviisi“ treeningus ning „Viha juhtimise“ grupitöös. M.Z on vabanedes tugivõrgustik ema ja venna näol. Vabanedes puudub tal kindel elukoht, kuna ema avaldas, et ema juurde elama asumine ei ole võimalik. Jätkuv kuritegude toimepanemine, eriti kuriteo toimepanemine vanglas ning samuti distsiplinaarrikkumised annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et M.Z ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. M.Z puudub elukoht, ka see on takistuseks tema ennetähtaegsel vabastamisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik M.Z-i ennetähtaegne vabastamine. M.Z tuleks vangistuse kandmise ajal eelkõige hoiduda igasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest. Isiku puhul, kes isegi vangla tingimustes ei suuda õiguskuulekalt käituda, ei ole usutav, et ta suudab seda vabaduses. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 75, ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.