p 1, 4 järgi ja § 121 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel määrati koheselt ärakantavaks 7 kuud vangistust.
Küll ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ja täidab
R.S-ilt mõisteti välja menetluskulud – sundraha 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 3621,90 krooni. R.S on 30.12.2008.a Harju Maakohtule esitanud avalduse, milles palub võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulude ositi tasumist, kuna ta 17.12.2008.a vabanes vanglast ega ole omale veel töökohta leidnud, mistõttu ei saa ta tasuda kohtukulusid ühe korraga. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et R.S-i taotlus menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks kuulub rahuldamisele arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda. Kuna R.S vabanes äsja vanglast ning ei ole veel senini töökohta leidnud, siis oleks menetluskulude kohene täitmine tema suhtes ebamõistlikult koormav, mistõttu kohus võimaldab R.S maksta menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kohustades teda alates veebruarist 2009.a iga kuu 10.-ks kuupäevaks tasuma kindla summa Rahandusministeeriumi arvele. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.