KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-383
(08231800224)Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Anneli Helmann Kriminaalasi R.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav R.S Elukoht: xxx, isikukood: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 17.03.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 4, 5 järgi 6- kuulise vangistusega tingimisi, katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend: elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Merike Borunova Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada R.S KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt R.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka R.S-i eelvangistuses viibitud aeg 31.12.2008.a-01.01.2009.a, s.o 2 (kaks) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks kuu ja kakskümmend kaheksa päeva. KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui R.S ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 2 sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.S Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 25. veebruar 2009.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista R.S-ilt riigituludesse menetluskulud osaliselt, teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ulatuses. Määratud kaitsjale makstud tasu 1095 (tuhat üheksakümmend viis) krooni ulatuses jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: R.S, 1-09-383, sundraha. Maksekorraldus menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohus juhindub KrMS § 238, § 306; § 311, 313, § 315 sätetest. SÜÜDISTUS R.S süüdistatakse selles, et olles 05.12.2008 ja 18.12.2008 karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi varguse eest, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, 31.12.2008 kella 20.40 paiku Pelgulinna Selveris püüdis varastada šampuse „Törley Charmant“ maksumusega 49,90 krooni, seasingi maksumusega 28,90 krooni, rullsingi maksumusega 29,87 krooni, kokku kaupa üldmaksumusega 108,67 krooni, mille järel läbis kassa A-Selver AS-le kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötajate poolt. 3 Seega R.S, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost, tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteod lõpuni viimata oma tahtes sõltumata, pannes toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sten Lind Kohtunik