lg2 p8 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav S.R, ik.xxx, kriminaalkaristatust ei oma, väärteomenetluse korras karistatud seitsmel korral, tõkendit ei ole valitud, on olnud kahtlustatavana kinnipeetud 16.01.-18.01.2009.a., Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.R kuriteos
lg2 p8 järgi ja mõista 2 karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära ( 200x50), s.o.10000 ( kümme tuhat) krooni riigituludesse.
kohaselt ühele vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära.
ja 68 sätete kohaselt 3 vangistuspäevale vastab 3x3= 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära. Seega S.R-ile mõistetud rahalisest karistusest 200 päevamäärast lugeda kantuks 9 päevamäära. S.R-i poolt kandmisele kuuluv karistus on 191 miinimumpäevamäära, so 191x50=9550 (üheksa tuhat viissada viiskümmend) krooni riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud, s.o. 9550:10=955.-(üheksasada viiskümmend viis) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks, esimene makse
Prokurör on saatnud toimiku S.R’ e süüdistuses
lg2 p8 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. S.R on antud kohtu alla asja arutamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav S.R ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid S.R-ile süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus S.R’ ele nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, so 200x50=10000.-(kümme tuhat) krooni riigituludesse.
kohaselt ühele vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära.
ja 68 sätete kohaselt 3 vangistuspäevale vastab 3x3= 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära. Seega S.R-ile mõistetavast rahalisest karistusest 200 päevamäärast lugeda kantuks 9 päevamäära. Kandmisele kuuluv karistus 191 miinimumpäevamäära, so 191x50=9550.00 (üheksa tuhat viissada viiskümmend) krooni riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud, s.o. 9550:10=955.-(üheksasada viiskümmend viis) krooni kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks S.R selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub kokkuleppega. S.R on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga ja kokkulepitud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav S.R, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tulundusühistu Mereranna Põllumajandusühistu tsiviilhagi summas 1800 krooni kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et S.R tuleb süüdi tunnistada
lg2 p8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna S.R-i 4 päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt on alla 50 krooni (tl. 50), siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära 50.00 krooni. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub S.R’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.