toodud käskmenetluse kohaldamise alused.
alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale.
lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub Pärnu Maakohtule ja kuna kuritegu on toimepandud Saare maakonnas, siis kuulub läbivaatamisele Kuressaare Kohtumajas. Kohtunik nõustub D.I’ i süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmisel D.I’ ile võtab kohus arvesse tema süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et prokuröri poolt tehtud ettepanek karistuse liigi ja määra kohta on põhjendatud. Toimikust olevast teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et D.I keskmise päevasissetuleku suurus on alla 50 krooni (tl.19). KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Kuna D.I päevasissetuleku suurus Kuriteoasi nr.1-09-2600
lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni. D.I kaitsjana esines kohtueelses menetluses Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) alusel vandeadvokaat Andres Tamm. Kaitsja on esitanud kohtule kirjaliku taotluse kaitsjatasu määramiseks. Kaitsja taotleb RÕAS § -de 21 ja 22 lg1,2 ning Justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigiõigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1,2 lg2 p1 ja 7 lg1 ning3 alusel määrata temale OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm kasuks riigi õigusabi tasu kriminaalasjas ühel menetlustoimingul osalemise eest 550.00 krooni millele lisandub käibemaks 18%, ehk 99 krooni, kokku seega 649 krooni. Kaitsja on osalenud Lääne Ringkonnaprokuratuuri 09.02.2009.a. riigi õigusabi andmise määruse (tl.23) alusel asja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, mida loetakse üheks menetlustoiminguks. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestamiseks põhjendatuks ja seadusega kooskõlas olevaks.
§ -de 173; 175 alusel kuulub määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka millised kuuluvad süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas
§-dest 251-256. K. Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.