ja § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning Cert Püvi süüdistuses
, § 275 ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Pettai Süüdistatavad
järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust,
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust,
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust, millest
lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 16.-26.09.2007.a, s.o 11 päeva ja 04.-05.10.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva, kokku 13 päeva. Seega kuulub reaalselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust algusega 16. märts 2009.a, mil C. Püvi on kohustatud vangistuse kandmiseks ilmuma vabatahtlikult Tallinna Vanglasse (Tallinn, Magasini 35).
lg 1 alusel määrata, et ülejäänud karistust (1 aasta 2 kuud) vangistust ei pöörata täitmisele, kui C. Püvi 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
HO juhatajal määrata Cert Püvile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast seda, kui C. Püvi on ilmunud Tallinna Vanglasse karistuse kandmisele. Kui C. Püvi hoidub kõrvale vangistuse kandmisest, tuleb Põhja Politseiprefektuuril kohaldada tema sundtoomist vanglasse. 2. Süüdi tunnistada S.G
järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust,
lg 2 p 7, 8 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
– 19.12.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, ning kandmisele kuulub karistus 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et ärakandmata karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.G 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
HO juhatajal määrata S.G-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2
Püvi võõra asja rikkumise ja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju ja S.G võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Samuti süüdistatakse Cert Püvi selles, et tema 11.05.2007.a kella 23.00 paiku Harjumaal Kose alevikus Kose vallas solvas ebatsensuursete väljenditega avalikku korda kaitsvat MTÜ „Kose korravalve” töötajat T -E M ajal, mis viimane täitis tööülesandeid. Nimelt märkas tööülesandeid täitev T.-E. M 11.05.2007.a kella 23.00 paiku, et Kose Gümnaasiumi juures põlevad rajakattematerjaliga kotid ning ka Cert Püvi on sealsamas. Korrakaitsja kutsus välja päästeameti ning hakkas ise noorukeid otsima, leides noormehed eemalt ning üks seltskonnas oli ka Cert Püvi, kes T.-E. M küsimuste peale hakkas korrakaitsjat valimatult ebatsensuursete sõnadega sõimama. Sellise tegevusega pani Cert Püvi toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku korda kaitsva isiku solvamise seoses tema ametikohustuse täitmisega. Samuti süüdistatakse Cert Püvi selles, et 03.10.2008.a kella 22.00 ja 22.30 vahel Harjumaal Kose alevikus Kose vallas solvas ebatsensuursete väljenditega avalikku korda kaitsvat abipolitseinikku V Talve ajal, mil viimane täitis tööülesandeid. Nimelt, 03.10.2008.a kella 22.00 ja 22.30 vahel sai abipolitseinik V Talv teate, et Koidu tn 1 juures loobivad noored aknaid. Sündmuskohale jõudes leidis ta kaks noort inimest, kellest üks oli Cert Püvi, omavahel kaklemas. Lahutanud kakluse palus abipolitseinik C. Püvil tulla ametiautosse, et selgitada välja Püvi võimalik alkoholijoove. Selle peale hakkas Püvi abipolitseiniku ebatsensuursete väljenditega solvama ning lahkus korraldust eirates. Abipolitseinik võttis C. Püvist kinni ning hakkas teda auto poole viima, kuid samal ajal lõi Püvi abipolitseinikku ühel korral valu tekitavalt vastu vasakut jalga ning seejärel lõi rusikaga korduvalt vastu vasakut näopoolt, põhjustades ametiülesandeid täitvale abipolitseinik V Talvele valu ja kaela piirkonna pindmised marrastused. Sellise tegevusega pani Cert Püvi toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku korda kaitsva isiku suhtes vägivalla kasutamise seoses tema ametikohustuse täitmisega. Samuti süüdistatakse S.G selles, et ühiselt koos isikuga, keda käesolevas kriminaalasjas vastustusele ei võeta, 11.12.2008.a südaöö paiku tungis piirdeta Kose Agro AS territooriumile, teades, et tegemist on ettevõtte territooriumiga, kuhu pole võõrastel isikutel vaba juurdepääsu, Harjumaal Kose vallas , eesmärgiga võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kose Agro AS-ile kuuluvat diiselkütust. Nimelt tema, koos teise isikuga, sõitis öösel autoga, mille järelhaagisel oli kaks 1000-liitrist kanistrit Kose Agro AS territooriumile ning jõudnud diiselkütuse paakideni asetasid voolikud paaki nii, et neist hakkas voolama kaasavõetud kanistritesse diiselkütust. Seejärel olles autos jälgis S.G koos teise isikuga kuni kanistrid saavad täis ning lahkusid sündmuskohalt koos 2500 liitri võõra diiselküttega, mille kogumaksumus on ilma käibemaksuta 30 000 krooni. Sellise tegevusega pani S.G toime
lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkulepete sisu. 4 Süüdistatava C. Püvi, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör C. Püvi süüdi tunnistamist
järgi ning tema karistamist vangistusega 18 kuud, süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud, süüdi tunnistamist
järgi ja tema karistamist vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 18 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulub 4 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus - 14 kuud jätta
Püvi ei pane 24-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid vastavalt
Vastavalt
§-le 75 lg 2 p 2 alusel määrata C. Püvile täiendavaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.-26.09.2007.a ja 04.-05.10.2008.a, s.o kokku 13 päeva, karistusaja hulka. Süüdistatava S.G, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.G süüdi tunnistamist
järgi ning tema karistamist vangistusega 7 kuud, süüdi tunnistamist
lg 2 p 7,8 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud.
lg 1 alusel, suurendades suurimat mõistetavat üksikkaristust, lugeda lõplikuks karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 sätteid kohaldades jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.G ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid vastavalt
Vastavalt
§-le 75 lg 2 p 2 alusel määrata S.G-le täiendavaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.19.12.2008.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
Püvi ennast kohtuistungil süüdi, süüdistuses
Süüdistatavad kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ja palusid kohtul need otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et C. Püvi ja S.G eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud C. Püvi ja S.G käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning C. Püvi tuleb süüdi tunnistada
, § 275 ja § 274 lg 1 järgi ning S.G
MS §-de 175 lg 1 p 4 ja 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni). Arvestades süüdistatavate C. Püvi ja S.G resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. 5 Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige. kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.