1-09-749/4

(08230121282)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi M.L-i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 05.05.2009.a. Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav A l e k s a n d r BELJAEV - isikukood xxx, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: xxx, ei tööta, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud 11 korral; viimased otsused: 12.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 331 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 01.10.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi – rahaline karistus 3 000 krooni; alates 29.04.09.a. kannab aresti 10 päeva Põhja PP Arestimajas (Tallinn Rahumäe tee 6) Kaitsja advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M.L KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku (2 kuu) võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetavat karistus 12.03.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandma ta osa (1 aasta vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Otsuse täitmise tagamiseks valida M.L-i suhtes tõkendiks vahi all pidamine pärast 10-päevase aresti ärakandmist Tallinna Arestimajas – s.o. alates
2. maist 2009.a. kuulub kandmisele 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Harju Maakohtu otsusega 01.10.2008.a. mõistetud rahaline karistus kuulub iseseisvale täideviimisele.
3. Välja mõista M.L-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number 1-09-749 ja süüdistatava nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 439,60 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) ning sundraha 6 525,- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist. SÜÜDISTUS. M.L süüdistatakse selles, et ta 12.12.2008.a. kella 22 paiku korteris aadressil Tallinn Xxx, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, lõi küünarnukiga JB rinna piirkonda, samuti lõi ta jalaga vastu jalgu ning tekitas kannatanule löömisega füüsilist valu. Sellega pani M.L toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese kehalise väärkohtlemise. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör taotles M.L-i süüdimõistmist KarS § 121 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud, mida kolmandiku võrra vähendada lühimenetluse tõttu. Kandmisele kuuluvat 4-kuulist vangistust suurendada kandmata karistuse võrra (1 aasta) ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust, mis kuulub ärakandmisele vahetult pärast aresti ärakandmist. M.L kohtuistungil end süüdi ei tunnistanud ja väitis, et isaga oli neil vaid sõnavahetus ning nii vana inimest tema ei löö. Millest see sõnavahetus tekkis, ei osanud ta selgitada. Kohtueelses menetluses oli kästud teda anda teistsuguseid ütlusi, et asjast kergemini pääseda. 3 Viimases sõnas palus ta isa käest vabandust juhtunu pärast, väitis, et on end parandanud ja midagi sellist enam ei juhtu. Kaitsja O. Ladva leidis, et lähtuda tuleb süüdistatava seisukohast kohtuistungil ning puuduvad tõendid tema süüdimõistmiseks. Seega ei ole ka süüdistus põhjendatud ja M.L-i tuleb õigeks mõista. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. Kohus leiab, et M.L-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ehk oma isa kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - kannatanu JB ütlustega (tl. 2 – 6), et 12.12.08.a. tuli poeg koju narkojoobe tunnustega ja nõudis emalt raha, kuigi mõned tunnid tagasi oli ta saanud 300 krooni. Siis püüdis poeg televiisorit kodust välja viia. Kui isa teda takistas, muutus ta agressiivseks. Kui poeg tahtis väljuda ema kotiga ning isa seisis ukse juurde, lõi M.L oma isa küünarnukiga rindu ja jalaga vastu jalgu. Kui abikaasa tuli appi, õnnestus neil kott poja käes ära võtta. A. Beljajajev lõi ema rusikaga pähe. Ema on kasutanud oma õigust keeldunud ütluste andmisest (tl.8) - kahtlustatava M.L-i ütlustest (tl. 15 – 18) nähtub, et oma süüd isa löömises ta tunnistab. Raha küsis ta vanematelt narkootikumide jaoks. Vanemate ehmatamiseks lubas ta ema koti ära võtta. Kuna isa teda peatas, tuli tal isa lüüa. Väidab, et ema vastu ta vägivalda ei kasutanud. Toimepandut kahetses. Süüdistatava väide kohtuistungil, et isa ta ei löönud, on kohtu arvates antud hirmust võimaliku karistuse ees ning see ei ole kooskõlas kannatanu ütlustega ega M.L-i enda ütlustega kohtueelses menetluses. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest kohus ei näe põhjust, miks oleks isa pidanud poja kohta andma valeütlusi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et õigesti on M.L-i käitumine kvalifitseeritud teise inimese kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus M.L-i süüst. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Analoogse teo eest on M.L karistatud rahatrahviga, kuid trahv on siiani maksmata. Ta on järjekordse vägivallateo toime pannud katseaja kestel. Kannatanuks on lähedane isik, oma isa. Vanemad on võimaldanud talle äraelamist oma korteris, on teda toitnud ja katnud, kuid M.L seda hinnata ei oska. Olles karistatud vangistusega tingimisi KarS § 331 järgi , on ta rikkunud ka kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus leiab, et tema karistamine järjekordse rahatrahviga ei ole võimalik, sest selline karistus ei suuda saavutada oma eesmärke, s.o. mõjuta isikut mitte toime panema uusi süütegusid. Süüdlase isikut arvestades, aga lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest peab kohus vajalikuks karistada A. Beljejevit reaalse vangistusega. Sellise isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada ka vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. M.L-ile vangistust mõistes pole võimalik seda mõista väiksemas määras kui taotles seda prokurör. Kuna uus tahtlik kuritegu on toime pandud katseaja kestel, tuleb täitmisele pöörata ka kandmata karistus 12.03.2008.a. otsuse järgi ning liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 alusel. 4 Iseseisvale täideviimisele kuulub rahaline karistus, mis on mõistetud M.L-ile 01.10.2008.a. otsusega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311-
4. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik