Obsah (7)

§ 199§ 74§ 75§ 218§ 82§ 56§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2009. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-276 (08230112769) Kohtunik Sten Lind Kohtuist

§ 199

lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav E.N isikukood xxx; elukoht: xxx; põhiharidus, emakeel: vene keel, lapsehoolduspuhkusel, kriminaalkorras karistamata. Kaitsja tõkend: elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaat M Borunova RESOLUTSIOON 1. Tunnistada E.N

§ 199lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 45 päeva. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt E.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 30 päeva. 2.

§ 74

lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui E.N ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud käitumiskontri kontrnõudeid ning kohustusi.

E.N on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

§ 75

§ 2 p 1 alusel on E.N kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju järgmiselt: 1) S P –P tekitatud kahju 850 krooni hiljemalt

1. maiks
2. a 2) S P Disain OÜ-le tekitatud kahju 9810 krooni igakuiste osamaksete kaupa hiljemalt
3. detsemb
4. a. Määrata E.N Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o
5. märts
6. a.
7. Tsiviilhagi rahuldada.
8. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
9. Mõista E.N-ilt riigituludesse välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu 1220 (tuhat kakssada kakskümmend) krooni jätta riigi kanda. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: E.N, 1-09-276, sundraha“. Maksekorraldus menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest, s.o
10. märtsist
11. a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
12. märtsist
13. a. Süüdistuse sisu
14. E.N-ile on

§ 199lg 2 p 4 alusel esitatud süüdistus selle kohta, et ta 8.

augustil 2008. a kella 16:00 paiku Tallinnas asuvas S P Disain OÜ galeriis võttis omastamise eesmärgil S P –P õlakotist viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 350 krooni, milles olid pensionitunnistus, erinevad visiitkaardid, S 2 P –P kuuluv sularaha 500 krooni ja S P Disain OÜ-le kuuluv sularaha 2000 krooni ja 500 eurot (=7800 krooni). Sellega põhjustas ta S P –P kahju 850 krooni ulatuses ja S P Disain OÜ-le 9810 krooni ulatuses. Teo kvalifitseerimise

§ 199lg 2 p 4 järgi tingis see, et E.N on Põhja Politseiprefektuuri 3.

novembri 2004. a otsusega karistatud varguse eest

§ 218lg 1 alusel.

S P-P on esitanud tsiviilhagi 850 krooni väljamõistmiseks ja S P Disain OÜ 9810 krooni väljamõistmiseks. 2. Maakohtu istungil tunnistas E.N end toimepandud teos süüdi. Kaitsja nõustus sellega, et tegu on toime pandud, kuid leidis, et see tuleks kvalifitseerida

§ 199lg 1 järgi.

Nimelt on kaitsja hinnangul süüdistatava varasem karistus kustunud, kuna karistusandmed kustuvad otsuse täitmise aegumisega ja asjas nr 3-1-1-51-08 tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt aegub väärteoasjas tehtud otsuste täitmine 18 kuuga. Prokurör jäi süüdistuse juurde, leides, et tegu on tõendatud ning kui karistusandmed on karistusregistris, tuleb neist lähtuda ja seega on E.N varguse eest kehtiv karistus. Prokurör taotles E.N karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistust tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra. Lisaks leidis prokurör, et karistus tuleks jätta

§ 74

lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E.N täidab 18 kuu jooksul kontrnõudeid. Kannatanu leidis, et E.N tuleb karistada vastavalt seadusele ning rõhutas, et soovib kindlasti kahju hüvitamist. Kohtu seisukoht

1. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine E.N poolt on tõendatud S. P-Pi poolt kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlustega (tl 5-7, 8-9, 1516, 35-36), äratundmiseks esitamise (tl 10-14) ja E.N kahtlustatavana antud ütlustega (tl 21-25, 37-39). S P-P ütluste kohaselt tuli
2. augustil
3. a kella 16:00 paiku tema galeriisse umbes 30aastane rase naisterahvas, kes palus endale kleite näidata. Ta tahtis näha punast kleiti, mis oli vaja tuua ukse juurest. Kui S. P-P tõi kleidi ja näitas seda, ütles naisterahvas, et ta siiski ei taha kleiti ja läks välja. Pärast naisterahva lahkumist avastas S. P-P, et tema käekott on lahti ja sellest on kadunud rahakott. Rahakotis oli sularaha 2500 krooni ja ligikaudu 500 eurot, visiitkaardid, metallraha ja tekstiiliproovid.
4. septembril
5. a antud ütluste kohaselt olid eurod eraldi, lukuga kinni tõmmatud osas (tl 16).
6. novembril
7. a antud ütlustes lisas kannatanu, et rahakoti vahel oli ka tema pensionitunnistus (tl 35-36). Kannatanu kirjelduse kohaselt oli naisterahvas oli umbes 165-170 cm pikk, tal olid heledad, loomulikku värvi juuksed. Seljas oli tal musta värvi sviiter ja seelik või kleit. Naisterahvas rääkis eesti keeles, kuid tema kõnel oli juures vene aktsent. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et S. P-P tundis fotol nr 2 olnud naisterahvas ära isiku, kes käis
8. augustil
9. a kella 16:00 paiku tema galeriis. Fotol nr 2 oli E.N. 3 E.N andis kahtlustatavana ütlusi, et
10. a augusti alguses jalutas kesklinnas ja käis erinevates kauplustes. Ühes kaupluses palus näidata kleiti, kuid ta ei ostnud seda. Kui müüja läks kleiti tagasi riputama, nägi ta laua kõrval toolil lahtist käekotti, milles oli kõige peal rahakott. Ta nägi, et müüja on hõivatud ja võttis rahakoti. Seejärel lahkus ta kohe kauplusest ja suundus Viru tänava poole. Musumäel avas ta rahakoti, võttis sellest raha 2500-2800 krooni ja ühistranspordipiletid ning viskas rahakoti ära. Välisvaluutat ta rahakotis ei märganud ega võtnud.
11. detsembril
12. a antud ütlustes lisas süüdistatav, et rahakotis oli ka pensionitunnistus ja selle viskas ta koos rahakotiga ära. Kohus leiab, et tõendatud on S. P-P tekitatud kahju 850 krooni ja S P Disain OÜ-le tekitatud kahju 9810 krooni. E.N on küll andnud ütlusi, et leidis rahakotist üksnes 2500-2800 krooni, kuid kuna S. P-P sõnul olid eurod kroonidest eraldi, on võimalik, et E.N neid rahakotis ei märganud ja viskas koos rahakotiga ära. S P Disaini galeriist lahkudes oli ta aga viinud lõpule rahakoti ja koos sellega selles olnud raha ja muude esemete varguse, mistõttu ei mõjuta asjaolu, et E.N ei märganud rahakotis olnud eurosid, tema teo kvalifikatsiooni ega tekitatud kahju suurust.
13. Seoses küsimusega, kas tegemist on korduva, s.t

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava vargusega, märgib kohus järgmist.

Kriminaalasja materjalide hulgas on Põhja Politseiprefektuuri

1. novembri
2. a otsus, millega karistati E.N

§ 218lg 1 järgi ühe trahviühiku (60 krooni) suuruse rahatrahviga (tl 42).

Karistusregistri teatise kohaselt on mainitud otsusega määratud karistus kehtiv (tl 27), rohkem kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi E.N karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole. Sama kinnitab ka kriminaalosakonna õiend (tl 28), mille kohaselt on E.N-ile pärast mainitud otsust tehtud vaid üks suuline hoiatus (

1. augustil
2. a LS § 7436 järgi). Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 31 lg 1 sätestab „Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel.“ Riigikohtu kriminaalkeegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-28-04
3. aprillil
4. a tehtud otsuse punktis 8 andnud sellele sättele järgneva tõlgenduse: „Karistusregistri seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama lõike punktides 1-5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eelpoolnimetatud lahenditel. Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis tuleb süüteo menetlejal koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid tõendeid, kontrides jõustunud karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50 4 lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu. Samuti on ringkonnakohtu poolt KarRegS §-le 31 antud tõlgendus vastuolus karistusandmete registrist kustutamist reguleeriva §-ga 26, mis seob karistatuse kustumise karistuse täitmise, mitte aga isiku registrisse kandmisega.“ Seega tuleneb Riigikohtu otsusest, et registriandmed on küll esmaseks allikaks isiku karistatuse arvestamisel, kuid kahtluse korral tuleb karistusregistri andmete õigsust kontrida muudele tõenditele tuginedes. Kui ilmneb, et karistusregistri andmed on väärad, ei tohi otsuse tegemisel neist lähtuda. Käesolevas kriminaalasjas on kaitsja seadnud karistusregistri andmed kahtluse alla, põhjendades seda eelmise otsuse täitmise aegumisega. Seetõttu tuleb hinnata karistusregistri andmete õigsust muude tõendite valguses. Nii karistusregistrist kui Põhja Politseiprefektuuri otsuse koopiast ilmneb, et E.N karistati

§ 218lg 1 alusel 3. novembril 2004. a. Kar

RegS § 25 lg 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist ja kantakse arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta (p 1) või otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82 (p 81). Käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et 1 E.N rahatrahv oleks täidetud. Seega tuleb lähtuda KarRegS § 25 lg 1 p-st 8 .

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt aegub väärteootsuse täitmine 18 kuuga otsuse jõustumisest arvates. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub loetletud juhtudel, kuid käesolevas asjas ei ole tõendeid otsuse täitmise peatumise aluseks olevate asjaolude kohta. Seega aegus E.N-ile määratud karistus 18 kuud pärast otsuse jõustumist. Karistusregistri teatise ja politsei õiendi kohaselt jõustus E.N suhtes tehtud otsus

1. novembril
2. a, mistõttu karistuse täitmine aegus
3. mail
4. a. KarRegS § 26 lg 5 näeb ette, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Nii karistusregistri teatisest kui politsei õiendist ilmneb aga, et pärast
5. novembrit
6. a E.N kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. Eelnevast tuleneb, et E.N karistatus kustus
7. mail
8. a ning seega puudub alus tema süüdi mõistmiseks

§ 199

lg 2 p 4 alusel, vaid ta tuleb süüdi mõista

§ 199lg 1 järgi. Kvalifikatsiooni muutmiseks kohtuotsuse tegemisel annab võimaluse Kr

MS § 268 lg

2. Karistuse mõistmise osas märgib kohus järgnevat.

§ 199

lg 1 sanktsioonis nähakse karistusliikidena ette nii rahaline karistus kui vangistus. Karistusliigi valikul tuleb arvestada

§ 56

lg-t 2, mis näeb ette, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist eraldi põhistama. Kohus võtab arvesse, et E.N ei ole tasunud vabatahtlikult Põhja Politseiprefektuuri

1. novembri
2. a otsusega määratud ühe trahviühiku (60 krooni) suurust rahatrahvi, tema majanduslik seisund tema enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt kehv ning lisaks tuleb tal hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Seega on alust kahelda, kas E.N asuks rahalist karistust täitma ning seetõttu on küsitav ka see, kas rahaline karistus mõjutaks teda edasistest süütegudest hoiduma. Seetõttu leiab kohus, et karistusliigiks tuleb valida vangistus. 5

§ 199

lg 1 näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 45lg 1 kohaselt on minimaalseks vangistuse pikkuseks 30 päeva.

Vangistuse pikkuse määramisel peab kohus

§ 56lg 1 esimesest lausest tulenevalt lähtuma eelkõige isiku süü suurusest.

Süü suuruse osas saab kohus arvesse võtta teo iseloomu ja tekitatud kahju suurust. Käesoleval juhul oli teoks rahakoti vargus ning tekitatud kahju suurus jäi alla seaduses sätestatud olulise kahju määra. Kohus võtab arvesse ka seda, et ei esine

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

§-s 57 sätestatud karistust kergendavatest asjaoludest esineb p-s 7 nimetatu: teo toimepanemine raseda poolt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E.N tuleb karistada 45-päevase vangistusega. Tulenevalt sellest, et kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, s.o 30 päevani. Kohus leiab ühtlasi, et kuna E.N kasvatab väikest last, on võimalik teda paremini mõjutada uusi süütegusid mitte toime panema, jättes vangistuse

§ 74

lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E.N järgib katseajal

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatud kontrnõudeid.

§ 74lg 3 alusel määrab kohus katseajaks kaheksateist kuud.

Kuriteoga tekitatud peab E.N aga hüvitama järgmiselt: 1) S P-Pile tekitatud kahju 850 krooni hiljemalt

1. maiks
2. a 2) S P Disain OÜ-le tekitatud kahju 9810 krooni igakuiste osamaksete kaupa hiljemalt
3. detsemb
4. a.
5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevas asjas on tekkinud järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suurus II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni, ja määratud kaitsjale makstav tasu 1220 krooni. E.N sõnul saab ta minimaalset vanemahüvitist.
6. aastal on vanemahüvitise määraks 4350 krooni. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu osas riigi kanda. Sten Lind Kohtunik 6