MS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. G.P on süüdi tunnistatud 19.10.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4-25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.
lg 2 p 1-§25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. 1
lg 1 alusel ärakandmisele mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.04.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa / 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva/ ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.07.2006 ja lõpp 07.03.2010 Kinnipidamisasutuses G.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipidamisasutuses viibi esimest korda. Viru Vanglas on paigutatud uimastivabasse sektsiooni. Vabanemisel soovib asuda elama ema juurde aadressile xxxxxxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru vangla taotlust G.P tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna isik ei sobi kriminaalhooldusele vastavalt
, kuna tingimused tingimuslikuks ennetähtaegseks vabanemiseks ei ole tagatud (puudub elu- ja töökoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne toetus). G.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et G.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.P isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades G.P poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Elamispind, kuhu G.P soovib vabanedes elama asuda ei kuulu kinnipeetava emale, mistõttu sellele pinnale elama asumine ilma omaniku loata ei ole võimalik. Elamispinna omaniku nõusolek kinnipeetava majutamiseks antud pinnale puudub. Vabanemise korral ei oma kinnipeetaval garanteeritud töökohta ja tal puudub lähedaste materiaalne, moraalne toetus. Sõltuvusprobleemina vabaduses oht tarvitada narkootilisi aineid on kõrge. Uue kuriteo pani G.P toime katseajal, mistõttu kriminaalhooldus ei ole tema suhtes otstarbekas. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.P vabastamata temale Harju Maakohtu 19.10.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega . Kohtunik Loretta Pikma 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.