Prokuröri abi Pille Juhkov Süüdistatav B.U Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxx Varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 22.02.2001a Pärnu Maakohtu poolt KrK §139 lg2 p1 alusel KrK §47 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 6k katseaeg: 1a 2) 09.05.2001a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg2 p1,2 alusel mõisteti rahatrahv: 80 päevamäära 2880 EEK,3) 02.05.2003a Pärnu Maakohtu poolt
alusel mõisteti tingimisi vangistus: 6k katseaeg: 2a, mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 1a 6k 4) 27.06.2003a Pärnu Maakohtu poolt
alusel mõisteti tingimisi vangistus: 1a katseaeg: 2a 6k,
lg1 alusel,
lg1 alusel mõisteti tingimisi vangistus : 1a katseaeg: 2a 6k, mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 2a 5) 02.06.2005a Pärnu Maakohtu poolt
,
alusel,
alusel mõisteti tingimisi vangistus: 9k katseaeg: 3a ja mootor- sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine: 3a Tõkend- elukohast lahkumise keeld kohaldatud B.U suhtes 08.09.2008.a. Kaitsja Vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi Tunnistada B.U süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista B.U-le kaks kuud vangistust.
a. otsusega mõistetud üheksa kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üksteist kuud vangistust. Karistusaega arvestada temal alates karistuse kandmise kohta ilmumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada karituse kandmise kohta ilmumisest.
lg 1 alusel võtta B.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks aastaks.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus kogu vangistuse ajale ja lisaks käesoleva kohtuotsusega määratud kahele aastale. Välja mõista B.U-lt tasu riigi õigusabi eest 1292,10 krooni, tasu koopiate eest 41,80 krooni ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni riigituludesse. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „B.U, 1-08-16751, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse B.U selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud 20.12.2006.a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis
alusel 9 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, juhtis 21.08.2008.a kella 06.40 ajal, olles alkoholijoobes, Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 135,5 km-l mootorsõidukit BMW 320, reg märgiga 2
Samuti tema hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et olles Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud 20.12.2006a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis
alusel 9 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, milline otsus pöörati Autoregistrikeskuse poolt täitmisele alates 28.12.2006 kuni 27.12.2009.a, juhtis 21.08.2008.a kella 06.40 ajal, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn-PärnuIkla maantee 135,5 km-l mootorsõidukit BMW 320, reg märgiga 030 BAA, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg1 ja Liikluseeskirja § 70 p1 nõudeid. Seega tema, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisestt kõrvalehoidumisega, pani toime
Menetluse käik maakohtus B.U tunnistas ennast kohtuistungil süüdi osaliselt ja kahetses oma käitumist. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja palus karistuseks mõista rahaline karistus või ühiskasulik töö. Prokurör palus tuginedes uuritud tõenditele B.U süüdi tunnistada ja mõista talle lühimenetluse sätteid kohaldades vastav karistus. Prokurör taotles B.U süüdimõistmist
ja § 329 järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega, mida suurendada eelmise otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks taotles ta vangistust 1 aasta ja 1 kuud. Lisakaristusena taotles prokurör juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks. Maakohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning leidis, et B.U süü on tõendamist leidnud: - B.U enda ütlustega kohtueelses menetluses, mille kohaselt on ta teo toime pannud kahetseb seda. 20.08.2008 tarbis koos sõpradega õlut, öösel läks üks sõpradest tema naise autoga sõitma ja tema läks oma autoga (kõrvalistujana) seda autot ära tooma. Kui auto Uulust kätte saadi, tahtis ta seda oma töö juurde Pärnusse viia, nii sõidetigi Pärnu poole, sõber tema autoga ees ja tema naise autoga taga. Kuna sõber ei teadnud täpselt, kus töökoht on, tahtis tema sõbrast mööda sõita, kuid riivas oma autoga teist autot ja sõber sõitis teelt välja. Üsna kiiresti saabus politsei. Mõõtmisel tuvastati alkoholijoove. Juhilube tal ei ole. Lisaks on tal kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud joobes juhtimise eest (tl 13-15). - tunnistaja R P ütlustega, mille kohaselt 21.08.2008.a, olles teenistuskohustuste täitmisel koos kadett S kell 6.40 ajal kuulsid nad läbi raadiosaatja, et Tahkuranna vallas suunaga Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel suunaga Piiri putka poole toimus kahe auto vahel 3
sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Liiklusseaduse § 7 lg 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi. Juhiks loetakse ka isikut, kes ajab teel kariloomi. Liikluseeskirja § 2 lg 14 kohaselt mõistetakse juhi all vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja -juhendajat vastavalt «Liiklusseaduse» § 32 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et B.U, olles Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt karistatud 20.12.2006.a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis
Kuna 20.12.2006.a. kohtuotsusega oli temalt ära võetud ka õigus kolmeks aastaks juhtida mootorsõidukit, see otsus oli jõustunud ja täitmisele pööratud, realiseeris ta oma käitumisega 21.08.2008.a. ka teise kuriteo koosseisu (karistuse täitmisest kõrvalehoidumise) ning ta tuleb süüdi tunnistada
B.U on ühe teoga realiseerinud kaks eri süüteokoosseisu ning
lg 1 alusel tuleb talle mõista üks karistus ja seda seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.U süüst. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada kahetsust ja raskendavad asjaolud puuduvad. B.U on varem kriminaalkorras kuuel korral karistatud, neist neljal korral muu hulgas joobes juhtimise eest, uue samaliigilise kuriteo on ta toime pannud eelmise karistuse katseajal. Eelmine karistus (mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis ja kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest) oli talle mõistetud kokkuleppe alusel, kuid sellest karistusest ei teinud ta endale mingeid järeldusi. Ta istus 21.08.2008.a. autorooli uuesti joobeseisundis ega tajunud ohtu, mida joobes juht võib põhjustada nii endale kui kõigile kaasliiklejatele. B.U pole hoolinud ka sellest, et juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega ära võetud. Kohus on veendunud, et B.U ei ole võimalik uute analoogsete kuritegude eest karistada rahalise karistusega. Väärtegude eest määratud rahatrahvid on tal küll tasutud, kuid järeldusi ta enda karistamisest teinud ei ole ja on järjekindlalt eiranud Liikluseeskirja nõudeid, erinevate rikkumistega pannud ohtu kaasliiklejate elu ja tervise ega mõista siiani oma tegude raskust ja võimalikke tagajärgi ja ohtu, millesse ta paneb teised ühiskonna liikmed. Selle isiku mõjutamiseks edaspidi hoiduma üha uute samaliigiliste süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab tema ükskõikset suhtumist mõistetud karistustesse ning annab aluse järeldada, et selline kergemaliigiline karistus ei täida karistuse eesmärke ja on end ammendanud. B.U väited temal töökoha ja korraliku sissetuleku olemasolust ei ole aluseks tema karistamiseks rahalise karistusega. Samuti ei ole ainult kahetsus põhjuseks kergemaliigilise karistuse mõistmiseks. Kohus leiab, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on ohtlik kuritegu, mis ka raske tagajärjeta toob endaga kaasa range karistuse. Õiguskorra tagamise huvides on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega, mitte aga rahalise karistusega ning põhjendatud on prokuröri taotlus tema karistamiseks lisakaristusega ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. 5
lg 5 kohaselt kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil 1292,10 krooni ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni. Rubo Kikerpill kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.