Obsah (7)

§ 344§ 63§ 209§ 64§ 73§ 345§ 201

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 26. mai 20

§ 344

lg 1; § 345 lg 1; § 209 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi advokaat Margo №rmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada A.P süüdi karistusseadustiku (

) § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi ja mõista talle

§ 63

lg 1 alusel

§ 209

lg 1 järgi karistusena vangistus 11 (üksteist) kuud ning tunnistada A.P süüdi ja § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista A.P-le karistusena vangistus1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud;

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata A.P-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui A.P ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Toode AS tsiviilhagi ning välja mõista A.P-lt 358 489 (kolmsada viiskümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) krooni Toode AS kasuks; 2.2 välja mõista A.P-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 663 (seitse tuhat kuussada kuuskümmend kolm) krooni 70 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 1 000 (tuhat) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo №rmannile. 2.4 tühistada A.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-6601“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on A.P toime pannud kuritegudena: 1) valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise

§ § 201 lg 1 järgi, mis seisnes: ajavahemikul november 2007 kuni veebruar 2008 töötades Toode AS Viljandi kontori, asukoht Tallinna 58, Viljandi, müügijuhina, kelle töökohustuste hulka kuulus ka klientidelt vastuvõetud sularaha panka viimine, võttis Viljandis Toode AS klientidelt hinnapakkumiste alusel vastu sularaha summas kokku 254 649 krooni, mille jättis Toode AS arvelduskontole kandmata ning omastas, põhjustades Toode AS-ile varalise kahju 254 649 krooni; 2) varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

§ 209

lg 1 järgi, mis seisnes: töötades Toode AS Viljandi kontori, asukoht Tallinna 87 Viljandi, müügijuhina ja olles samaaegselt nimetatud ettevõtte alltöövõtja OÜ Swedmark Ehitus (asukoht Jalaka 17, Viljandi) juhatuse liige, lõi isikliku varalise kasu saamise eesmärgil Toode AS-ile ebaõige ettekujutuse raha väljapetmiseks järgnevalt: 29.08.2007 esitas ta Toode AS-ile OÜ Serev nimel fiktiivse tellimuse nr

1. Seejärel esitas OÜ Swedmark Ehitus nimel Toode AS-le tasumiseks arved nr 37 ja 38, milledel viide OÜ Serev fiktiivsele tellimusele nr
2. Nimetatud arvete alusel Toode AS, teadmata, et OÜ-d Serev ei eksisteeri ja et tellimus on fiktiivne ning OÜ Swedmark Ehitus tegelikult katusetöid teostanud ei ole, tasus arved, kandes 17.09.2007 ja 24.09.2007 OÜ Serev tellimuse eest kokku 103 840 krooni (88 000 krooni + käibemaks) OÜ Swedmark Ehitus arvelduskontole nr 221033783225, kust A.P Viljandi linnas OÜ Swedmark Ehitus pangakaardiga raha sularahaautomaatidest välja võttis ja omastas, põhjustades kelmusega A.P Toode AS-ile varalise kahju 103 840 krooni; 3) dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise

§ 344

lg 1 järgi, mis seisnes: 2007 aasta septembris võltsis Viljandis OÜ Swedmark Ehitus juhatuse liikme Tanel Järve allkirja OÜ Swedmark Ehitus arvetel nr 37 ja 38 eesmärgiga esitada need Toode AS-le; 4) võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi

§ 345

lg 1 järgi, mis seisnes: 2007 aasta septembris eesmärgiga saada endale pettuse teel Toode AS-i vara, esitas Viljandis Toode AS-i Viljandi esindusse tasumiseks OÜ Swedmark Ehitus arved nr 37 ja 38, olles nendel eelnevalt võltsinud OÜ Swedmark Ehitus juhatuse liikme Tanel Järve allkirja. 2 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 344

lg 1; § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi ja karistamiseks

§ 63

lg 1 alusel vangistustusega 11 kuud;

§ 201

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistustusega 8 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades suuremat karistust ja lõplikuks karistuseks mõista A.P-le vangistus 1 aasta 3 kuud; lähtudes

§-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning

§ 73lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 344

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega;

§ 345

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 209

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ja § 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Toode AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 358 489 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista A.P-lt 358 489 (kolmsada viiskümmend kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) krooni Toode AS kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. 3 KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
4. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 138.70 (991.20 + 147.50) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4