Obsah (6)

§ 120§ 121§ 74§ 68§ 65§ 73

1-08-8024 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8024 (07231801660) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 120

järgi lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav R.B Ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: viimane elukoht oli xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.06.2008 kuni 10.06.2008, so 2 päeva, Harju Maakohtu 19.08.2008 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks ja valitud tõkend vahistamine. Kinni peetud 26.09.2008 Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 11.09.2006 otsusega

§ 121alusel mõisteti rahaline karistus 2000 krooni.

2. Harju Maakohtu 23.05.2007 otsusega

§ 121

alusel mõisteti vangistus 3 kuud tingimisi

§ 74alusel 1 aasta ja 8 kuulise katseajaga.

Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 22.05.2008 määrusega ning karistuse kandmise aja algust arvestati alates 17.05.

1. Karistus kantud. Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON
2. R.B süüdi tunnistada

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu. 1 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.06.2007 kuni 10.06.2007, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 65

lg 2 alusel, liites Harju Maakohtu 23.05.2007 otsusega mõistetud karistus 3 kuud vangistust täies ulatuses, lugeda liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 3 kuud ja 28 päeva. Lugeda liitkaristusest kantuks Harju Maakohtu 23.05.2007 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 22.05.2008 määrusega täitmisele pööratud 3 kuuline vangistus kantuks, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluva 28 päevase vangistuse ärakandmist alates R.B kinnipidamisest, so alates 26.09.2008, lugedes mõistetud karistuse kantuks.

1. R.B suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ja R.B vabastada vahi alt kohtusaalis.
2. R.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.B, 1-08-8024, kaitsjatasu“.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta R.B-lt välja mõistmata KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, jättes selle riigi kanda.
4. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 10.11.
5. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 11.11.
6. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: R.B süüdistatakse selles, et tema 09.06.2007 kella 21.45 ajal Tallinna linnas ühiselamu väisukse juures, olles alkoholijoobes, ähvardas noaga ühiselamu valvurina tööl olnud IH vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes lahtikäivat nuga näidates, et tal ei ole midagi kaotada, millist käitumist mõistis IH kui ähvardust oma tervisele ning millise ähvarduse täideviimist oli tal alust karta. Seega pani R.B toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, so

§ 120ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud R.B süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu Irina Hollandi ütlusi, samuti tunnistaja NP ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava R.B süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 120

ettenähtud kuriteona, so tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt takistas kannatanu IH süüdistataval XXX asuvasse ühiselamusse sisenemist, kuna kahtlustatav oli alkoholijoobes, ei olnud selle maja elanik ja korteris kuhu ta minna soovis polnud kedagi kodus. Arvestades süüdistatava ja kannatanu ning tunnistaja omavahel riimuvaid ütlusi, leiab kohus, et süüdistatava poolt kannatanute noaga ähvardamine on kannatanu ja tunnistaja ütlustega tõendamist leidnud. Kohus leiab, et arvestades olukorda, kus süüdistatav oli kannatanu juures noaga vehkinud ja öelnud, et tal pole kaotada midagi, on ähvardamine hinnatav tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena, mille täideviimine on noa olemasolu ja süüdlase joovet arvestades reaalne, kuivõrd alkoholijoobes süüdistatav ei suuda adekvaatselt enam hinnata oma käitumist ja kannatanu ning tunnistaja jaoks oli süüdistatava käitumine ettearvamatu, mistõttu nuga käes hoidev ja sellega vehkiv süüdistatav kujutas kannatanu elule ja tervisele ohtu. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning alus selle muutmiseks puudub. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemises, so tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastani. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et käesoleval ajal puudub süüdistataval alaline sissetulek, samuti puudub tal alaline elukoht. Kriminaalasja materjalidest võib teha järelduse, et süüdistataval on seoses varasemate kohtuotsustega ka rahalisi kohustusi riigi ees, millised on täitmata, mistõttu käiks rahalise karistuse tasumine süüdistataval üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et inkrimineeritav tegu on karistatav nii siis kui ähvardatakse tervisekahjustuse tekitamisega kui ka siis kui ähvardatakse tapmisega ja kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Käesoleval juhul süüdistatakse süüdistatavat tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises. Seega on tegemist kergema kuriteokoosseisuga, mis kohtu arvates tingib ka karistuse määra, mis ei saa olla sama suur kui raskema kuriteokoosseisu puhul. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kahel korral tervisekahjustuste tekitamise eest kriminaalkorras karistatud. Arvestades süüdistatava alkoholilembust ja 22.05.2008 Harju Maakohtu määrust, millest nähtuvalt kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku R.B-le kriminaalasjas 1-07-5208 mõistetud karistus täitmisele viia, sest ta ei allunud käitumiskontrollile, ei pea kohus võimalikuks jätta karistust

§ 74

lg 1 ja 3 alusel kohaldamata ja täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, kuivõrd ta on oma varasema käitumisega näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistavalt. Samuti ei saa mõistetavat karistust süüdistatava suhtes jätta kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid kohaldades, sest

§ 73

lg 6 tulenevalt karistusest 3 tingimisi vabastamist ei kohaldata tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Mistõttu süüdistatava suhtes tuleb kohaldada reaalset ja koheselt ärakandmisele kuuluvat vangistust. Märt Toming kohtunik 4