) §-de 117, 118 p 1, 200 lg 2 p 7 – 25 lg 2 järgi ja V.Z-i süüdistuses
§-de 200 lg 2 p 7 – 25 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ave Eisel Kristina Väliste Süüdistatav U.T isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi; töökoht: ametlikult ei tööta, töötab juhutöödel; elukoht: xxx, viibimiskoht: Vangla, xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 11.02.1997 Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 141 lg 2 p 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 4 aastat ja 6 kuud, katseaeg 3 aastat; - 31.03.2000 Lääne Maakohtu otsuse alusel KrK § 143 lg 2 p 2 2 järgi arestiga 3 kuud; - 23.03.2004 Harju Maakohtu otsuse alusel
lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 10 kuud; - 28.11.2005 Harju Maakohtu otsuse alusel
Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 04.06.2006; kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2005 – 17.10.2005, so 2 päeva. Kaitsja Jugans Grossmann Süüdistatav V.Z isikukood: xxx; elukoht: xxx; EV kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2005 – 17.10.2005, so 2 päeva. RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 311-313 kohus o t s u s t a s: 1.) Õigeks mõista U.T
2.) Õigeks mõista U.T
3.) Süüdi mõista U.T
4.) Süüdi mõista U.T
5.)
lg 1 järgi suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista U.T-le liitkaristus – 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. 6.)
lg 1 järgi lugeda karistuse hulka U.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg – 2 (kaks) päeva. U.T tuleb ära kanda 4 (nelja) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks lugeda 04.06.2006. 7.) U.T suhtes kohaldatud tõkend jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 8.) TT tsiviilhagi jätta rahuldamata. 9.) Süüdi mõista V.Z
11.)
lg 1 järgi lugeda V.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva karistusaja hulka. V.Z tuleb ära kanda 2 kahe aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. 12.)
lg 1 järgi jätta V.Z-ile mõistetud ja ärakandmata karistus täielikult täitmisele pööramata, juhul kui V.Z ei pane katseajal toime uut 3 kuritegu. 13.)
14.)
15.) V.Z-i suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 16.) Välja mõista U.T-lt riigieelarve tuludesse I astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 5 437,50 krooni. Sundraha 5 437,50 krooni jätta riigi kanda. 17.) Välja mõista V.Z-ilt riigieelarve tuludesse I astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 5 437,50 krooni. Sundraha 5 437,50 krooni jätta riigi kanda. 18.) Välja mõista V.Z-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 5 000,00 krooni riigi õigusabi tasu ja 920,00 krooni ekspertiisitasu. Ülejäänud menetluskulu jätta riigi kanda. 19.) Välja mõista U.T-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 10 000,00 krooni riigi õigusabi tasu ja 6 639,00 krooni ekspertiisitasu. tuleb tasuda Rahandusministeeriumi 20.) Sundraha ja menetluskulu arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
lg 2 p 7 - § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupis – röövimise katse. Seega U.T oma tegevusega pani toime
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so 4 tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule. Seega U.T oma tegevusega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest. Seega U.T oma tegevusega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ja löömise – kehalise väärkohtlemise. Seega V.Z pani toime
lg 2 p 7 - § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupis – röövimise katse. 1. U.T ja V.Z-i süüdistuses
2. U.T süüdistus
§-de 117, 118 p 1 järgi. 2. U.T süüdistus
V.Z-i süüdistus
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ja U.T süüdistus
5 U.T süüdistus
p 1, § 117 järgi: 6 U.T süüdistus
Tiviilhagi: Kannatanu TT on esitanud tsiviilhagi 6 005,20 krooni – MT matusekulud. Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata; U.T süü MT raskete tervisekahjustuste tekitamises, mille tagajärjel saabus MTsurm, ei ole tõendatud. Karistus:
järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.T U.T süü leidis tõendamist VPlöömises ja AH röövimise katses, so I ja II astme kuritegude toimepanemises. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 71 toodud eksperdi arvamuse kohaselt oli U.T talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis; samuti on isik võimeline kandma karistust. U.T iseloomustab asjaolu, et ta on varem kohtu poolt karistatud, samuti on teda karistatud väärteokorras.
järgi kvalifitseeritud kuriteo eest võib teo toimepanijale määrata rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aaastat. U.T tunnistas osaliselt VP löömist, väites et lõi kannatanut ühe korra. Samuti märkis süüdistatav, et VP löömise vastu ta ei vaidle põhjusel, et seda nähti pealt. Nimetatud seisukoht illustreerib kohtu arvates ilmekalt asjaolu, et U.T näol on tegemist inimesega, kes igal võimalikul juhul üritab oma süüd toimunus vähendada. VP lõi U.T tahtlikult. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole: U.T ei ole kannatanu ees vabandanud, oma süüd U.T ei tunnistanud, uurimisele U.T kaasa ei aidanud, toimepandut U.T ei kahetsenud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole.
Kohtu hinnangul on rahalise karistuse mõistmine välistatud kahel põhjusel: 7 1) U.T ei tööta ja tal puudub seetõttu ametlik sissetulek – kohtul puudub alus eeldada, et määratav rahaline karistus on täidetav; 2) U.T süü suurus ei võimalda kergemaliigilise karistuse määramist; teo pani U.T toime tahtlikult, kannatanu löömiseks sellises ulatuses ja viisil puudus igasugune mõistlik põhjendus. U.T väide hädakaitse kohta ei leidnud tõendamist. Kohus leiab, et U.T tuleb süüdi mõista
121 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat. U.T poolse vägivalla järjekindluse ja tahtluse tõttu ei ole alust väiksema karistuse mõistmiseks.
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest võib teo toimepanijale määrata vangistuse 3 kuni 15 aastat. U.T ennast röövimise katses süüdi ei tunnistanud, samas leidis kohtulikul uurimisel tema tegu tõendamist. U.T karistust kergendavad asjaolud puuduvad: U.T ei tunnistanud oma tegu, U.T ei aidanud kriminaalasja uurimisele kaasa, U.T ei ole oma tegu kahetsenud või kannatanu ees vabandanud. Pigem tuleb taas nentida, et ka selles episoodis üritas U.T oma tegevust õigustada ja näidata väiksemas ulatuses, kui see tegelikult tõendamist leidis. Röövimine jäi katsestaadiumisse U.T tahtest olenematult. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohus leiab, et U.T tuleb süüdi mõista
Kohus ei pea võimalikuks U.T karistamist sanktsiooni alammääras: Argo Hillepile tekitati röövimise katse käigus märkimisväärselt vigastusi; arvestades kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist tuleks karistus tegelikult mõista sanktsiooni keskmises määra lähistel; ka oli U.T panus võrreldes V.Z-iga märkimisväärsem: kohtu arvates oli U.T liiderrollis, suunates tegu. Kuid kohtu arvates täidab karistuse eesmärgid ka 4 aastane vangistus, pikemaajalisemal isoleerimisel on resotsialiseerumine oluliselt raskendatud.
Liitkaristust on võimalik mõista kahel viisil: 1) lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga; 2) suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust. Kohus leiab, et U.T-le mõistetavatest karistustest tuleb suurendada raskemat ja talle tuleb karistuseks määrata 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. U.T pani toime I ja II astme kuriteo, mõlemad kuriteod viitavad süüdistatava vägivaldsele iseloomule – kohtulikul uurimisel uuritud tõenditest nähtuvalt näeb U.T konfliktsituatsioonides esimese lahendusena vägivalla kasutamist. Samuti märgib kohus uuesti, et karistust kergendavaid asjaolusid mõlemal juhul ei olnud; tundub, et U.T ei ole lõpuni mõistnud enda poolt toimepandut ja otsib järjekindlalt ning veendunult endale õigustusi. VP lõi U.T põhjuseta, AH röövimise katse puhul oleks U.T võinud samuti piirduda märksa väiksema vägivallaga – puudub mõistlik põhjendus, miks on vaja jätkata maaslamava kannatanu peksmist jalgadega. Järgmisena analüüsib kohus võimalust jätta karistus täielikult või tingimisi täitmisele pööramata. Kohtu arvates on karistuse tingimisi mõistmine välistatud. U.T näol ei ole kohtu arvates tegemist isikuga, kelle puhul võiks sellest võimalusest rääkida – kohus osundab siinkohal uuesti kuriteoepisoodide arvule, kannatanute suhtes rakendatud vägivallale ning samuti U.T suhtumisele oma tegudesse. Karistuse osaliselt või täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral võib U.T tekkida karistamatuse tunne. 8
lg 1 järgi tuleb karistuse hulka arvestada U.T poolt eelvangistuses viibitud aeg. U.T oli kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva, seega peab süüdimõistetu ära kandma 4 aasta, 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks tuleb lugeda U.T vahistamise päev – 4.juuni 2006. V.Z
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest võib teo toimepanijale määrata vangistuse 3 kuni 15 aastat. Kohtu hinnangul tuleb V.Z süüdi mõista
V.Z-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. V.Z-i iseloomustab asjaolu, et ta ei ole kohtulikult varem karistatud, so isik on elanud kogu oma senise elu võrdlemisi korralikult, V.Z-i on karistatud üksnes väärteokorras. Kuriteo pani V.Z toime alkohoolijoobe seisundis. Peale 15.10.2005 kuritegu ei ole V.Z uusi kuritegusid toime pannud, samuti oli tema roll kuriteos passiivsem. Kohus leiab, et Jan V.Z-i suhtes võib jätta vangistuse tingimuslikult kohaldamata, kuivõrd isik on näidanud, et on asunud õiguskuulekalt käituma.
lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka V.Z-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. V.Z tuleb ära kanda 2 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. V.Z-ile mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb jätta
lg 1 järgi tingimisi täitmisele pööramata, kui V.Z ei pane katseajal toime uut kuritegu.
lg 3 järgi tuleb katseaja pikkuseks 3 aastat – V.Z on enne ja peale talle süüksarvatavat kuritegu näidanud end seadusekuuleka inimesena ja pikem katseaeg ei ole mõistlik. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; ; Vabariigi Valitsuse
mitme paragrahvi järgi, maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele, seega tuleb U.T-lt välja mõista sundraha 10 875,00 krooni; V.Z mõisteti süüdi I astme kuriteo toimepanemises, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 10 875,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 järgi on menetluskulu: riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas V.Z-i ja U.T süüdistuses
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi viidi läbi kannatanu AH kohtuarstlik ekspertiis (maksumus 1 840,00 krooni). Ekspertiisitasu tuleb välja mõista V.Z-ilt ja U.T-lt solidaarselt. Kriminaalasjas tehti U.T kaitsja taotlusel ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis U.T suhtes (maksumus 5 719,00 krooni); nimetatud summa tuleb välja mõista U.T-lt. Kriminaalasjas on V.Z-ile ja U.T-le osutatud riigi õigusabi; kaitsjate taotlused tasu määramises on rahuldatud. U.T kaitsja on esitanud taotlusi 28 999,66 krooni riigi õigusabi tasu hüvitamises; Jan 9 V.Z-i kaitsjad on esitandu taotlusi 7 935,50 krooni riigi õigusabi tasu hüvitamises. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Lisaks arvestab kohus U.T-lt riigi õigusabi tasu väljamõistmises asjaoluga, et U.T mõisteti
Kohtu hinnangul peab V.Z tasuma 5 437,50 krooni sundraha, 920,00 krooni ekspertiisitasu ja hüvitama 5 000,00 krooni riigi õigusabi tasu. V.Z ei tööta, isikul on ilmselt vähetõenäoline leida sobivat ja tasuvat tööd. Seega tuleb menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Kohtu hinnangul peab U.T tasuma 5 437,50 krooni sundraha, 6 639,00 krooni ekspertiisitasu ja hüvitama 10 000,00 krooni riigi õigusabi tasu. On ebatõenäoline, et U.T suudaks kinnipidamisasutuses viibides menetluskulusid hüvitada; vanglast vabanedes võib suurte rahaliste kohustuste olemasolu raskendada isiku resotsialiseerumist. Kohtunik: Rahvakohtunik: Rahvakohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.