järgi käskmenetluses Süüdistatav S.D elukoht: XXXXXXXXXXXX XX, isikukood: XXX; töökoht: töötu; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud neljal korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.D
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni.
alusel määrata, et S.D tuleb rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kahekümnendaks kuupäevaks 750 (seitsesada viiskümmend) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel S.D-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 36 (kolmkümmend kuus) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „S.D, 1-09-2513, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „S.D, 1-09-2513, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu S.D süüdistatakse
järgi selles, et tema isikuna, kes on 11.09.2008 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-11763 karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse eest alkoholijoobes lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks, milline kohtuotsus on Riikliku Autoregistrikeskuse poolt määratud täitmisele, juhtis 06.11.2008 kella 10.11 ajal Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas mootorsõidukit Volkswagen Passat riikliku registreerimismärgiga XXXXXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, millega jättis tahtlikult täitmata eelpool nimetatud kohtuotsuse. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb S.D süüditunnistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7 500 krooni ulatuses.
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 20.kuupäevaks 750 krooni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise objektiivne koosseis eeldab jõustunud kohtuotsuse olemasolu, millega on isikule mõistetud karistus. Samuti peab see kohtuotsus olema täitmisele pööratud ja isik peab talle mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kriminaalasjas nr 108-11763 tehtud Tartu Maakohtu 11.09.2008. a otsuse (tl 11-13) kohaselt mõisteti S.D-le
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks. Kohtuotsus jõustus 26.09.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, ning et teda tuleb selle eest karistada.
näeb täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse S.D kahetsust toimepandu pärast. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on S.D puhul saavutatavad rahalise karistusega ja talle tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 150 päevamäära.
lg kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või aga olla väiksem kui miinimumpäevamäär 50 krooni. Kuna S.D 2007. a sissetulekud puudusid, tuleb rahalise karistuse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär. Eeltoodust tulenevalt on S.D-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 7500 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb S.D-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul 750 krooni suuruste igakuiste maksetena. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 36 krooni (tl 34, 37) ning sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.