TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuseaegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Asi täitemenetluses Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse

§ 121

järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar B.N aegumise kohaldamine B.N (isikukood xxx; asukoht Tartu Vangla) Kohtute Raamatupidamiskeskus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtumääruse otsustus

1. Jätta rahuldamata B.N-i avaldus Tartu Maakohtu
2. aprilli 2007 otsuse nr 1-07-2696 täitmise aegunuks tunnistamiseks B.N-ilt menetluskulude sissenõudes. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia süüdimõistetule sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele 3.1 Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Asjaolud B.N on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
5. aprilli 2007 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (

) § 121 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetluse kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. B.N on esitanud

1. veebruaril 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 7207.50 krooni (täiteasi nr 171/2007/651) aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas nr 1-07-2696 on tehtud 24.05.
2. Sundraha, kohtukulude ja kaitsjatasu osas on nõue täielikult rahuldamata, nõude jääk 7207.50 krooni. Kohtutäitur oma
3. märtsil 2009 kohtule esitatud vastuses on seisukohal, et täiteasja nr 171/2007/651 menetlemine ei ole aegunud

§ 82lg 1 p 2 kohaselt. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kr

MS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva otsuse täitmise aegumine.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Otsuse täitmise aegumine peatub: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda (

§ 82lg 2).

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. B.N on Tartu Maakohtu 03. aprilli 2007 otsusega nr 1-07-2696 süüdi mõistetud

§ 121järgi, s.

o II astme kuriteos. Tartu Maakohtu otsus jõustus 11. aprillil 2007. Vastavalt

§ 82lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga.

Kriminaalmenetluse kulude kohta kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Süüdimõistetu taotlus kriminaalmenetluse kulude ja sundraha aegunuks tunnistamiseks tuleb rahuldamata jätta. 2.

1. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Toomas Lillsaar Kohtunik