Prokuröri abi Makim Kink Süüdistatav Kaitsja F.R elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, varem karistatud kriminaalkorras 3 korral, viimati: Harju Maakohtu 04.11.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 5 k vangistusega. Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 17.11.2008.a. Väärteokorras karistatud 25 korral /tl 7-13, 36/ Kahtlustatavana kinnipidamine alates 21.12.2008.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.R KarS § 199 lg.2 p.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista F.R-ile 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 21.12.2008.a. Tõkendina kohaldada F.R suhtes vahistamine. Vahistada F.R kohtusaalis. 5 Välja mõista F.R ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „F.R 1-08- 16984, sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.R-ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 21.12.2008.a kella 19.00 ajal Tallinnas, Pärnu mnt.453E asuvas ja Rimi Eesti Food AS’ile kuuluvas Laagri Säästumarketis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis riiulilt 4 pudelit viskit „Red Label“ väärtusega 168,90 krooni tükk, kokku Rimi Eesti Food AS’ile kuuluvat vara 675,60 krooni väärtuses, pani selle endale seljakotti ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega pani F.R toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. süstemaatilise varguse katse. F.R süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – Rimi Eesti Food AS’i avaldus, millest nähtub, et 21.12.2008.a. varastati Rimi Eesti Food AS’ile kuuluvas Laagri Säästumarketis kaupa 4 pudelit viskit „Red Label“ väärtusega 168,90 krooni tükk, kokku Rimi Eesti Food AS’ile kuuluvat vara 675,60 krooni väärtuses. Kaup on tagastatud rikkumata /tl 2a, 2b/; tunnistaja K V ’i ütlused, et olles tööl turvatöötajana 21.12.2008.a. kaupluses Laagri Säästumarket aadressil Tallinn, Pärnu mnt 453E müügisaalis märkas kahtlast naisterahvast, kes pani endale midagi kotti. Peale kassast möödumist pidas naisterahva kinni. Kontrolli käigus avastas Rimi Eesti Food AS’ile kuuluvat kaupa 4 pudelit viskit „Red Label“ väärtusega 168,90 krooni tükk, üldmaksumusega 675.60 krooni, mille eest ei olnud tasutud. Kaup on tagastatud rikkumata /tl 24-25/, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et F.R on peetud kinni kahtlustatavana 21.12.2008.a. /tl 46/; kahtlustatava F.R ütlused, millistega ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi täielikult. 21.12.2008.a. läks Laagri Säästumarketisse aadressil Tallinn, Pärnu mnt 453E. Viibides müügisaalis otsustas varastada 4 pudelit viskit Red Label, millised peitis seljakotti. Pärast suundus kaupluse väljapääsu poole ja läbis kassad pudelite eest maksmata. 2 Oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele kahjustamata. Otsustas varguse panna toime kuna oli vaja raha. Kahetseb tehtut /tl 19-23/, andmed F.R varasema karistatuse kohta /tl 7-13/, otsused väärteoasjades, millest nähtub, et F.R on karistatud KarS § 218 lg.1 alusel 08.05.2008.a., 04.06.2008.a. /14, 15-16/, kohtuotsus, 04.11.2008.a., millest nähtub, et F.R on süüdi mõistetud KarS § 199 lg.2 p.
Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav F.R on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.R on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. F.R´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.R edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.R ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. F.R kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud F.R suhtes ka põhjusel, kuna F.R ei oma sissetulekut ja ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud menetluskulusid ning lisaks kuuluvad F.R ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine F.R suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole F.R isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna F.R on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole F.R suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna F.R ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest F.R tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub F.R suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. F.R pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ( t lk.36 ja 36 pöördel). Kohus leiab, et F.R suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud kolmel korral, s.h. lühiajaliste vangistustega ning kuriteo pani toime kuu möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. F.R ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 787.70 krooni Arvestades F.R varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.