Obsah (5)

§ 76§ 75§ 199§ 65§ 68

1-08-5819 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-08-5819 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova

§ 76lg 4 kohaselt kohaldada katseaega kuni karistuseaja lõpuni ehk kuni 12.04.2010.

1. Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
2. Määrata T.P katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
3. Kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 5. Kohustada T.P täitma katseajal

§ 75

lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal; - asuda tööle või võtta enast arvele Tööturuametis 2( kahe) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; - mitte suhelda katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata; - osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. 6. Vabastada T.P käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Asjaolud Viru Vangla esitas 16.jaanuaril 2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.P on süüdi tunnistatud 19.08.2008 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.04.2005 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Narva Linnakohtu 12.04.2005 kohtuotsuse järgi eelvangistuses viibitud aeg kokku 10 kuud ja 5 päeva. 19.08.2008 seisuga on T.P ärakandmata karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 19.08.2008 ja lõpp 12.04.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.01.
2. T.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb AS xxx poolt üüritud korterisse koos elukaaslase V T ja nende ühiste lastega. Omab keskharidust, kutset ei oma. Töötas paralleelselt OÜ-s xxx betoonseinade lihvijana ja AS xxx sõiduautode osade lihvijana. On motiveeritud töötama. AS xxx garantiikirja alusel on töökoht vabanemisjärgselt garanteeritud. Valdab vabalt riigikeelt. Ülalpeetavateks on 3 alaealist last. Vangistuse ajal on toetanud AS-i direktor. Kinnipeetava sõnul tarvitas kanget alkoholi tähtpäevadel ja ei suutnud oma käitumist kontrollida. Isik on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest vabanemisjärgselt loobuma ja tema sõnul selleks tahtejõudu jätkub. Tunnistab eelnevat sõltuvust. On motiveeritud oma käitumist ja elustiili muutma. Mõistab, et narkootikumide tarvitamine on tekitanud palju kahju. Ei poolda kuritegevust vaatamata sellele, et kannab karistust. Kriminaalhooldusesse suhtub enda sõnul positiivselt, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. On valmis osalema rehabilitatsiooniprogrammis. Isik käis enda sõnul hasartmänge mängimas aasta enne vangistust ca 2 korda nädalas. On probleemist teadlik ja teab nüüd mis on tagajärjed. Isik käitub vanglas üldjoontes seadusekuulekalt. Omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust ametniku seadusliku korralduse eiramise eest. Ametnikesse suhtub korrektselt ning kaaskinnipeetavatega konflikte ei ole täheldatud. 2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et T.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kinnipeetav pani katseaja jooksul toime uue kuriteo, mis iseloomustab teda kui seaduserikkujat, kes ei ole teinud vajalikke järeldusi ja asunud õiguskuulekuse teele. Ta võib taas kuritegelikule teele minna. Enne vangistust on tarvitanud narkootikume, oli narkosõltlane. Katseajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik arvab, et samasuguse käitumise kordumine on ennetähtaegsel vabanemisel tõenäoline. Tema poolt uue kuriteo toimepanemise riski võib hinnata suureks ja tema eelmine katseaeg näitas, et kriminaalhooldusega teostatavast järelevalvest T.P puhul ei piisa uue kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks ja ta ei suhtu kriminaalhoolduse läbimisse vastutustundlikult. T.P taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Ta selgitas, et tema elukaaslane elab nüüd teise abikaasaga. Tema ise aga asub elama vanemate juurde. Tööle ta läheb kindlasti. Töökoht AS-s xxx on talle tagatud. Seal on ta töötanud ka varem. Kaitsja toetas oma katsealust ja selgitas, et tema kaitsealune on süüdi tunnistatud ühe episoodi varguse eest, mis oli küll toime pandud katseajal. Karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Süüdimõistetu on varem korduvalt kohtulikult karistatud. Uue varguse pani ta toime katseajal. See näitab, et tegemist on isikuga, kelle puhul uue kuriteo toimepanemise riskid on üsna suured. Samuti vangistuse ajal on ta toime pannud distsiplinaarrikkumise. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja süüdimõistetu ja tema kaistja arvamused, leiab, et T.P tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamada. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjandatud.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitsmel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 5-8) nähtub, et varem on T.P toime pannud nii varavastaseid, avaliku korra vastaseid kui ka võimuesinadaja vastu toimepandud kuriteod. Isikut on 2 korral karistatud tingimisi ja 4 korral vangistusega. Narva Linnakohtu 12.04.2005 kohtuotsusega mõisteti ta süüdi vargustes (8 episoodi) ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat. Kehtival katseajal pani ta toime uue teise astme kuriteo (varguse). Kohtuotsuse ärakirjast (lk 21-27) on näha, et vargusega tekitati kannatanule märkimisväärne kahju 18520 krooni. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 5-8) on näha, et M.Golivinit on katseaja jooksul karistatud ka kahel korral väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahviga 300 ja 1200 krooni. See näitab, et T.P käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunagakatseajal septembris 2007 pani toime uue kuriteo. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on T.P karistatud 1 korral distsiplinaarkorras. T.P isiklikust toimikust on näha, et isikut karistati 02.07.2008 noomitusega, sest ta õhtuse loenduse ajal hoidis käes leivast valmistatud 3 palvehelmeid. Vanglaametniku korraldusele ese ära anda, vahistatu ei allunud ning kasutas ebatsensuurseid sõnu. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Rahvastikuregistri andmetel on T.P elamisluba kehtivusega kuni 22.03.2010. Isikul tuleb tegeleda isiksusttõendava dokumendi vormistamisega. Kuid elamisloa olemasolul ei pea dokumendi saamine probleemiks olema. T.P on vabanedes olemas kindel töökoht. Kohtule on esitatud garantiikiri AS xxx poolt, millest on näha, et nimetatud firma võimaldab T.P-le töökoha ja ka elukoha ning vääriva töötasu (lk 3). Kohus nõustub prokuröri märkusega, et garantiikiri on kahtlane selles mõttes, et selle koostanud isiku andmed ei ole selged. Samas aga süüdimõistetu vastas küsimusele kindlalt, kes on selle ettevõtte juhataja Vinogradov Sergei ja kinnitas, et ta on seal töötanud ka varem. Seega, tõendatud on vähemalt see, et süüdimõistetul on selle ettevõttega seos loodud. Vabanedes kavatseb kinnipeetav elama minna oma vanemate juurde aadressile xxx. Kodukülastuse lehest (lk 8) on näha, et nimetatud korter on 3-toaline ja toad vajavad remonti. Korteris elavad Mikhaili kasuema, kes on ka korteri omanik, isa A G ja kasuema poeg. Mikhaili kasuema ja isa on töövõimetuspensionärid ja töötavad ning nende kuusissetulekuks on umbes 8000 krooni. Isa ja kasuema on valmis Mikhaili toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt Mihhaili kasuema kinnitas, et Mihhailil olid probleemid narkootikumide tarvitamisega. Ta oli mitu korda läbinud narkovastase rehabilitatsiooni MTÜ-s „Sind ei jäeta üksi“, kahjuks see ei andnud positiivseid tulemusi, kuna Mikhail uuesti hakkas narkootikume tarvitama. Kohus leiab, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolud ( üheepisoodiline teise astme kuritegu vargus, milles ta tunnistas end süüdi), on sellised, et kaaluvad üle süüdimõistetu isiku ( varem korduvalt karistatud ja narkootikume tarvitanud). Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - suure tõenäosusega kindel töökoht ja elukoht ning vanemate toetus. Süüdimõistetu käitumine on vanglas hea ( üksik rikkumine ei ole tõsine). Faktiliselt süüdimõistetu viibib vangistuses alates 05.11.2007 ehk 1 aasta 4 kuud 28 päeva. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle aasta. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on vangistuse ajal sisuliselt täidetud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, kohus vabastab T.P Viru Maakohtu 19.08.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõustetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegide toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega, asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis, osaleda sotsiaalabiprogramides. Inna Kirsipuu Kohtunik 4