1-08-12877/5

Toimik nr 1-08-12877 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12877 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Ave Arnim Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla taotlus A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks A.J, isikukood xxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta A.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 30.10.2008 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 17.10.2002 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 kuud karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 30.10.2008 ja lõpp 01.05.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 31.01.
2. 1 Kinnipidamisasutuses A.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Kinnipidamiskohast vabanedes asub elama tema nimele erastatud korterisse xxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A.J-i on ebaotstarbekohane vabastada tingimisi enne tähtaega vanglast. Tema poolt on uue kuriteo toimepanemise risk väga suur. Ta ei suutnud täita katseaja jooksul temale kohtu poolt määratud kohustusi- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Olles tihti alkoholijoobes ja juhtides sõiduautot, oli ohtlik teiste inimeste jaoks. Kriminaalhooldusametnikuga vestlused ei mõjutanud tema käitumist ja eluviisi paremuse poole. Uue kuriteo pani toime katseaja jooksul. A.J ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et A.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A.J-i on seitsmel korral karistatud kriminaalkuritegude eest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Katseaja jooksul on A.J-i karistatud ka 6 korral väärteokorras Liiklusseaduse rikkumiste eest, sealjuures 3 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused A.J-i puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht, mis võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.J-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 2