MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 3 kuud ja 8 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.P ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja ta määati kriminaalhooldaja järelevalve alla.
N.P-lt mõisteti välja menetluskulud 4762,50 krooni riigituludesse. N.P esitas 22.09.2009.a Harju Maakohtule taotluse, milles palub võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulude ositi tasumist 6 kuu jooksul, kuna ta on hetkel töötu. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et N.P taotlus menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks kuulub rahuldamisele arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda. Kuna N.P on hetkel töötu, siis oleks menetluskulude kohene täitmine tema suhtes ebamõistlikult koormav, mistõttu kohus võimaldab N.P maksta menetluskulud ositi 6 kuu jooksul, kohustades teda alates oktoobrist 2009.a iga kuu 15.-ks kuupäevaks tasuma kindla summa Rahandusministeeriumi arvele. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.