1-06-13536 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2009a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-13536 Kriminaalasi Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne R.M kohta karistuse täitmisele pööramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdimõistetu: R.M ( isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx) Taotlus Karistuse täitmisele pööramine Kohtuistungi toimumise aeg 23.03.2009a RESOLUTSIOON Käsitades KarS § 75 lg.4, KrMS § 427 lg.1, lg.2, maakohus määras: Pikendada R.M-ile Tartu Maakohtu 19.veebruari 2007a otsusega mõistetud karistuse katseaega 6(kuue) kuu võrra. Muuta R.M-ile KarS § 75 lg.2 p.1 alusel määratud kohustust ja kohustada tasuma igakuiselt vähemalt 500 krooni kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas toimus R.M-i kohta esitatud erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistung 23.märtsil 2009a kell 12.00. 1
(3)R.M on süüdi mõistetud 19.02.2007a Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 121 järgi ja karistatud 6 kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. R.M-ile on kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 1 tulenevalt pandud kohustuseks heastada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuriteoga tekitatud kahju 23 265 krooni katseaja jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 1000 krooni. Kriminaalhooldaja oma erakorralises ettekandes on märkinud, et käesolevaks ajaks on tasutud 13 000 krooni, 10 265 krooni on tasumata. Igakuine maksmine sujus korrektselt kuni R.M jäi töötuks. R.M ei ole tahtlikult maksmisest kõrvale hoidunud. Probleemiks on erinevate kohtutäiturite nõuded tema vastu, kes on samuti aktiivselt võlgasid sisse nõudnud. R.M on katseajal pannud toime mitu väärtegu. Olles teadlik, et tal on tasuda hulk võlgu, ei ole ta sellest vajalikke järeldusi teinud, vaid on võlasummat määratud trahvidega suurendanud. Kohus määras erakorralise ettekande läbivaatamiseks kohtuistungi. Kannatanu (tl.116,117) teatas kohtule, et ta ei ole R.M-i vangistusest huvitatud. Ta peab vajalikumaks kohustada R.M leidma endale töökoht ja seejuures mitte eesmärgil võimalikult kiiresti raha teenida, vaid enda kutseväljaõppe või edasiarendamise eesmärgil, et eesti ühiskonna usaldusväärse liikmena edasi areneda. R.M võiks kannatanule raha maksta edaspidi väikestes summades, näiteks 500 krooni kuus. Kohtuistungil 23.märtsil 2009a selgitas R.M, et tal puudub novembrist 2008a kuni käesoleva ajani sissetulek, et nõudeid tasuda. Viimati töötas ta ametlikult eelmise aasta suvel ja siis tegi mõned kuud juhutöid, kuid nüüd pole ka neid enam. Käesolevaks ajaks on ta end registreerinud Tööhõiveametis töötuks ja arvab, et saab lähiajal ka mingitele juhutöödele, kuna talle on seda lubatud. R.M soovib, et tema katseaega pikendataks ja temalt väljamõistetud kahjusumma suurust kuus vähendataks, kuna see on välja mõistetud kuriteokaaslase Taavi Ivaskiga solidaarselt, kes käesoleval ajal kannab vangistust ja ei ole kannatanule midagi hüvitanud. R.M arvab, et Taavi Ivaskilt ei saa ta isegi regressikorras mingit raha tagasi. Kriminaalhooldaja Kina Vasemägi kinntab ka kohtuistungil, et R.M ei ole tahtlikult maksmisest kõrvale hoidunud. Maksed on jäänud tasumata, kuna kohtutäiturid on R.M-i pangakontole laekunud raha kõik ära võtnud. Kriminaalhooldaja on nõus katseaja pikendamisega. R.M on end töötuks registreerinud, seega hakkab ta saama töötu abiraha ja ehk see aitaks nõudeid tasuda. Samuti on tal võimalus töötuna taotleda kohalikust omavalitsusest toimetulekutoetust. Prokuröri seisukoht on katseaja pikendamist toetav. Prokuröri arvates oleks praegu R.M-i vanglasse saatmine sisuliselt võlavanglasse saatmine, kuna ta ei ole kuritahtlikult kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Probleem on praegu võla kättesaamine,mitte tema ümberkasvatamine, sest kriminaalhoolduse nõuideid on ta täitnud. Prokurör selgitab ka, et katseaja pikendamine raskendab teatud määral R.M-i olukorda, arvestades uue kuriteo toimepanemise võimalust katseajal. Prokurör nõustub katseaja pikendamisega 6 kuud ja kohustuse vähendamisega 500 kroonini kuus. Kohtu seisukohad Kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel võtab aluseks KarS § 427 lg.1, lg.2, lg.3, § 432 lg.3. Käesolevaks ajaks on R.M kohta tehtud kohtuotsuse järgi määratud katseaeg möödunud. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et R.M ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust. 2
(3)Kohus leiab, et selline käitumine põhimõtteliselt ei sobi kokku kriminaalhooldusega. Kohtuotsust tehes määratakse isik kriminaalhooldusele vaid teatud tingimustel. Tingimisi mõistetud karistuse puhul seisnebki karistuse olemus selles, et isik katseaja jooksul, s.t. määratud kuude jooksul püsivalt täidab neid kohustusi, mis talle on määratud. Kontrollnõuete ja kohustuste mittetäitmine on aluseks vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamisele. Kui neid vajalikke toiminguid iga kuu ei tehta, siis tuleb kriminaalhooldajal reageerida sellele erakorralise ettekandega ja kohtul tuleb hinnata, mis asjaoludel jäid kohustused igakuuliselt täitmata ja kas on põhjusi, mis õigustavad karistuse täitmisele pööramata jätmist. R.M on täitnud kõiki talle pandud kohustusi korrektselt ja ei ole kohustuste täitmisest tahtlikult kõrvale hoidnud. Hinnates põhjusi, miks R.M alates detsembrist 2008 ei ole täitnud talle pandud kohustust tasuda igakuiselt 1000 krooni kannatanule on kohus seisukohal, et selle kohustuse täitmatajäämine on põhjustatud nii R.M lasuvate varasemate võlakohustuste järsust ja jõulisest sissenõudmisest kohtutäiturite poolt kui ka R.M-i tööandja tegevuse lõpetamisest. Varasemate võlgade sissenõudmine järsult ja korraga on R.M-i pannud olukorda, kus tal tuli teha suuri väljaminekuid korraga, mida ei olnud võimalik ette näha- arvestades senist olukorda, kogu tema sissetulek läks muude võlgade katteks ja see halvendas tema maksevõimet. Olulisi väljaminekuid tuli teha kodumaja päästmiseks sundmüügist. Kohus hindab R.M-i tegevust oma võlakohustuste vähendamiseks positiivseks ega loe kannatanule kahju hüvitamise peatumist kuritahtlikuks kõrvalehoidumiseks kohtuotsuse täitmisest. Samas on praeguses majandusolukorras mõistetavad ka raskused uue töö leidmisel. Lisaks sellele leiab kohus, et solidaarne maksekohustus tähendab ka teise süüdimõistetu T.Ivaski kohustust osaleda kahju hüvitamises. Kohus on seisukohal, et neil asjaoludel võib jätta tingimisi karistuse praegu täitmisele pööramata, kuid R.M-ile määratud kriminaalhooldust tuleb pikendada kuude arvu võtta, mille kestel R.M avaldas, et suudab talle pandud kohustuse täita. Kohtunik Ü.Raag 3
(3)