lg 1; § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud 7 päeva; 4) 09.08.2006.a.
lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi 2-kuulise vangistusega; 5) 04.02.2008.a.
lg 2 p 7 järgi 3 aastase vangistusega 2 aasta 6-kuulise katseajaga Elukohast lahkumise keeld alates 09.10.2008, vahistamine kohaldatud 01.12.2008 alates, kinni peetud 20.12.2008.a. Kaitsja Eva Rivis Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.Z KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.Z-ile vangistus 2 kuud . KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T.Z-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.02.2008.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse - 3 aastat vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda T.Z-i eelvangistuses viibitud aeg alates 20.12.2008.a. karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 20.12.2008.a. T.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jõustumiseni, siis tühistada. jätta muutmata kohtuotsuse Välja mõista T.Z-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1292.10 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „T.Z, 1-08-14448 , sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa T.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes 18.11.2007.a., 30.11.2007.a., 01.12.2007.a.süstemaatiliselt pani toime vargusi, viibides 05.09.2008.a. kella 13.00 paiku Tallinnas Kärberi 42 asuvas Säästumarketi kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist habemeajamisvahu maksumusega 30.90 krooni ning püüdis väljuda poe ametikäigust kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. 2 Seega pani T.Z pannes süstemaatiliselt toime vargusi , alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist , mis oli suunataud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav T.Z on nõus lühimenetluse kohaldamisega. T.Z end varguse katses süüdi ei tunnistanud ja kriminaalasja arutamisel lühimenetluses enda ülekuulamist ei taotlenud, kuid vastates prokuröri, kaitsja ja kohtu küsimustele selgitas, et tal ei olnud tahtlust varastada, kuna tal oli olemas raha habemeajamisvahu ostmiseks, hoidis kaupa käes ja tahtis osta, kuid kuna oli purjus, sattus ametikäiku ja üritas sealt kaudu poest väljuda. Kinnitas, et oli selles poes esimest korda, kassadest ei möödunud ning teda kinnipidanud turvamehele selgitas, et tahab kaupa osta. T.Z-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. väärteomenetluse lõpetamise määrusest (t.l. 2) nähtub, et 05.10.2008.a. lõpetati T.Z-i suhtes väärteomenetlus Kärberi 42 asuvast Säästumarketist habemeajamisvahu vargusega seoses, kuna teos esinesid kuriteo tunnused ; menetlusaluse isiku T.Z-i ülekuulamise protokollis (t.l. 5-6) 05.09.2008.a. kell15.21 kinnitab T.Z, et tahtis habemeajamisvahtu osta, kuid ajas väljapääsu segamini, raha oli tal kaasas; tunnistaja TJ ülekuulamise protokollis ( t.l. 7, 15-18) seletab, et 05.09.2008.a. kell 13 ajal Kärberi t 42 Säästumarketis tööl olles märkas purjus noormeest, kes võttis riiulilt habemeajamisvahu ballooni, pani enda jope sisetaskusse ja läks kassaderivist hoopis vastassuunas ametikäigus asuva väljapääsu poole. №ormees oli peaaegu uksest väljumas, kui ta noormehe kinni pidas ning kontrollimisel leidis tema jope sisetaskust habemeajamisvahu. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele; Rimi Eesti Food AS avaldusest (t.l. 9) nähtub, et 05.09.2008.a. kell 13 peeti Kärberi 42 asuvas kaupluses kinni õigusrikkuja, kes möödudes Säästumarketi kassadest jättis tasumata habemeajamisvahu eest summas 30.90 krooni, kaup on rikkumatult tagastatud.; paikkonna vaatlusprotokollist, skeemist ja fototabelitelt (t.l. 10-14) nähtub Kärberi 42 asuva Säästumarketi sisemus ja ametikäigus asukoht müügisaali suhtes ning tähistus; T.Z kahtlustatavana ülekuulamise protokollis ( t.l.19-21) kinnitab, et ei ole seda kuritegu toime pannud, 05.09.2008.a. läks Kärberi Säästumarketisse, et osta habemeajamisvahtu, võttis riiulilt kauba ja suundus ametikäigu poole, kuna ei märganud kaupluses olles, et kassad on hoopis teisel pool, ametikäigu juures pidas turvamees ta kinni ja andis üle politseile; T.Z-i suhtes 27.12.2007.a. ja 02.01.2008.a. tehtud otsustest väärteoasjades (t.l. 48,49) nähtub, et 30.11.2007.a. möödus T.Z Kärberi 42 asuva Säästumarketi kassast jättes kauba eest tasumata ja 01.12.2007.a. möödus T.Z Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prismas kassast jättes kauba eest tasumata. Kuigi süüdistatav T.Z eitab oma süüd talle süüks arvatava varguse katse toimepanemises, on kohus kogutud tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et T.Z-i ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt . Kohtu arvates on mõistetav, et isik, kes paneb toime uue kuriteo talle varem mõistetud vangistuse katseajal, üritab enda süüd eitades vältida uut süüdimõistmist, kuid antud juhul on süüdistatava ütlused vastuolus muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtus, vastates prokuröri küsimusele, kinnitas T.Z, et oli esimest korda Kärberi t 42 asuvas Säästumarketis, ometi nähtub kriminaalasja materjalides olevast 27.12.2007.a. otsusest väärteoasjas asjas, et ka 30.11.2007.a. T.Z pani varguse toime Kärberi t. 42 asuvas Säästumarketi kaupluses . Toimiku materjalides olevast paikkonna vaatlusprotokollist ja skeemilt (t.l. 10,11) nähtub, et ametikäik, kus peeti 05.09.2008.a. kinni T.Z, on kaupluse müügisaali sisse- ja väljapääsu juures asuvatest kassadest vastassuunas , müügisaali teises otsas ning fototabelitelt (t.l. 13,14)nähtuvalt on ametikäigu 3 sissepääs tähistatud läbikäiku keelava märgiga. Seega ei ole kohtu hinnangul usutav T.Z-i väide, et ta uksed segamini ajas . Ka kaupluse turvamees T.J , kes T.Z-i kinni pidas, on kinnitanud, et pidas T.Z-i kinni hetkel, kui T.Z hakkas ametikäigu väljapääsu kaudu hoonest väljuma ning T.Z-i jope sisetaskust leidis ta kontrollimisel habemeajamisvahu pudeli, mille eest ei olnud makstud. Kohtul puuduvad vähimadki põhjused kahelda tunnistaja ütluste objektiivsuses. Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul üheselt tõendatud T.Z-i tahtlus lahkuda kauplusest ilma kauba eest tasumata. Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.Z-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T.Z on varem korduvalt kriminaalkorras varavastaste süütegude eest karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. T.Z-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.Z edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.Z ei ole võimalik karistada rahalise karistusega , vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. T.Z pani uue kuriteo toime pool aastat peale tema suhtes mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist , mis annab kohtule selget tunnistust sellest, et T.Z ei ole teinud endale varasemalt mõistetud karistusest mingeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti T.Z pannes katseajal toime uue kuriteo välistas võimaluse tema suhtes kergema karistusliigi valikuks. Kohus leiab, et T.Z-ile on võimalik vangistust mõista antud karistusliigi, s.o. vangistuse alammäära lähedalt, kuna kuritegu jäi katse staadiumi ja varastatu on tagastatud, seega puudub kahju. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p 4 ; lg 2 ; § 311; § 312; § 313 . Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.