1-08-14941/9

Nr. 1-08-14941 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 21. septembril 2009.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. Anne Vissak arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu B.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist leidis: B.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 12.11.2008.a. otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 121; § 266 lg 2 p 1; § 331² järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja B.T kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.09.2008.a. ja lõpeb 09.09.2010.a. Võimalus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.09.2009.a. B.T on varem kriminaalkorras karistatud 12-l korral, s.h. korduvalt varavastaste kuritegude ja vägivallategude eest. Väärteomenetluses on B.T karistatud 6-l korral, s.h. 3-l korral alkoholiseaduse § 70 järgi. Tartu Vanglast B.T kohta väljastatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on kinnipeetaval võimalus saada töökoht x OÜ-s remondilukksepana, olemas garantiikiri. Samuti on kinnipeetaval võimalus rakendust leida vanemate talus. On töötanud lühiajaliselt mitteametlikult erinevates ettevõtetes. Läbis Tartu Vanglas sotsiaalprogrammi Kinnipeetavate tööalane nõustamine vanglas. Kinnipeetava sõnul oli tal vabaduses raha piisavalt, ehkki ta tööl ei käinud ja sissetulekut ei omanud. Tartu Vangla 17.07.2009.a. andmetel on kinnipeetaval aktiivseid haginõudeid 27 730.05 kr, vabastusfondis 3500 kr. Kinnipeetav tunnistab alkoholisõltuvust. Kuriteod väidetavalt toime pandud alkoholijoobes. Alustab 2009.a. augustis sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi 12 sammu läbimist. Esmakordne kokkupuude narkootikumidega oli 1997.a. esimese vangistuse ajal. Vabaduses jätkas amfetamiini tarvitamist ja sooritas aine hankimise eesmärgil varavastaseid kuritegusid. Viimati tarvitas narkootikume väidetavalt 2001.a. Viibinud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik ei toeta B.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Vabanemisel on B.T olemas elukoht vanemate talus asukohaga xxx. B.T on kaks ühist last J. K.-ga. Kinnipeetav laste vastu huvi ei tunne. Vabaduses olles ei tohi B.T suhelda J. K.-ga, kelle suhtes on talle kehtestatud kohtu poolt lähenemiskeeld. B.T on vabaduses olles tarvitanud sageli alkoholi ja narkootilisi aineid. Pärast eelmist vabanemist 12.06.2008.a. pani B.T vabaduses oldud kolme kuu jooksul toime viis väärtegu ja 12 kuriteona kvalifitseeritavat tegu. B.T avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma kõiki sellega seotud kohustusi. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.T kannab karistust II astme kuritegude eest. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Positiivsena tuleb märkida, et vabanedes oleks B.T olemas lähedaste toetus, töökoht vanemate talus ning elukoht. Teda ei ole kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud. Samas peab kohus oluliseks ennetähtaegse vabanemise kaalumisel arvestada, et B.T on isik, keda on palju kordi varasemalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vägivallaga seotud tegude eest. Samuti on teda väga mitmel korral väärtegude eest karistatud. Ta on varasemalt määratud katseaja jooksul toime pannud uue kuriteo. Enne viimast vangistust oli isik vabaduses 3 kuud ning jõudis selle aja jooksul panna toime hulgaliselt uusi kuritegusid. Vabaduses on tarvitanud palju alkoholi, mida toob ise ka peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks. Samas ei ole ta pidanud vajalikuks vangla poolt pakutava sõltuvusega seotud programmi läbimist ja leiab, et selline programm ei ole vajalik. B.T vabastamisel ennetähtaegselt oleks tema katsaeg pikkusega 1 aasta. On ilmne, arvestades tema varasemat elukäiku, et sellise pikkusega katseaega rangete kontrollnõuete tingimustes, ei suudaks ta rahuldavalt läbida. Kohus on seisukohal, et eriti suure tähelepanuga tuleb suhtuda isikute ennetähtaegsesse vabastamisse, kes on toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. B.T teod on juba varasemalt olnud vägivaldsed, sealhulgas ka lähedaste suhtes ja seega puudub igasugune garantii, et isik ei jätkaks vabaduses sarnast käitumist. Toimiku andmete põhjal on B.T piisavalt suures summas rahalisi kohustusi. Kindel ametlik töökoht tal puudub ja ta loodab tööd saada vanemate talus ning arvab sealt ka sissetulekut saavat. Seega ei saa öelda, et B.T oleks vabanedes garanteeritud kindel igakuine sissetulek. Samas arvestades rahaliste kohustuste suurust ning kohustust pidada üleval ka oma alaealisi lapsi, on see ohuks, et isik võib sattuda majanduslikult raskesse olukorda ning võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. B.T oma käitumise ja suhtumisega ei ole senini näidanud, et kantud karistused oleks tema suhtes positiivset mõju avaldanud vaid ta on vabanemisel jätkanud aina uute kuritegude toimepanemist. Seega ei saa öelda, et ta oleks asunud oma tegudest ning neile järgnenud tagajärgedest järeldusi tegema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks ennatlik ja põhjendamatu. Juhindudes KarS § 75, § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Jätta vabastamata B.T (IK xxx) temale Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 12.11.2008.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Välja mõista B.T-lt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse nelisada viiskümmend