1-08-2389/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartus Kriminaalasja number 1-08-2389 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalasi Süüdimõistetu L.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu L.G isikukood: xxx viibimiskoht: Tartu Vangla sooviks asuda elama xxx Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Marian Priks RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Mitte vabastada L.G Pärnu Maakohtu
3. veebruari
4. aasta otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 28.02.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-2389 tunnistati L.G süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 8 ning § 274 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida suurendati Pärnu Maakohtu 02.11.
6. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuu 3 päeva võrra. Liitkaristuseks loeti 2 aastat 8 1 kuud 3 päeva vangistust ja karistusaja alguseks loeti 26.12.
7. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.12.
8. a ja lõppeb 28.08.
9. a. L.G on varem kriminaalkorras karistatud:
10. 21.04.
11. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
12. 25.09.
13. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja § 202 järgi 2 aasta vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga;
14. 29.10.
15. a Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 197 lg 2 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega;
16. 02.11.
17. a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuus vangistust, 1 aasta 11 kuu 3 päeva vangistust mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2aastase katseajaga. L.G esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu L.G avaldas, et tal on ükskõik, kas ta vabastatakse ennetähtaegselt või mitte. Kaitsja palus L.G vabastada ennetähtaegselt. Prokurör leidis L.G ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on L.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest ja kannab ka käesoleval ajal karistust varavastase süüteo ja avaliku võimu teostamise vastase süüteo eest. Vabanemisel on L.G võimalus elama asuda xxx, kus elavad tema vanemad. L.G on töötanud ametlikult töölepingu alusel ja mitteametlikult juhutöödel. Ta omab ehitusalaseid töökogemusi. Samas puudub L.G põhiharidus. Ta on vabanemise korral motiveeritud asuma koheselt ametlikult tööle ja väidetavalt on olemas võimalused asuda tööle elukoha lähedal asuvates firmades, kuid kindlaid kokkuleppeid ei ole. L.G on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste tegude eest ning enamus uusi tegusid on ta toime pannud kehtiva karistuse ajal. L.G olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Esimesel korral lõppes kriminaalhooldus karistuse täitmisele pööramisega, teisel korral lõppes kriminaalhooldus uue süüdimõistva kohtuotsusega. Samuti on L.G karistatud vangistuse ajal mitmel korral distsiplinaarkorras. Viimane distsiplinaarkaristus on määratud 2 21.08.
18. a, s.o vahetult enne ennetähtaegse vabanemise võimaluse tekkimist. Samuti on oluline asjaolu, et L.G suhtes kohaldati vangistuse ajal täiendavaid julgeolekuabinõusid ja nende abinõude rakendamine lõpetati osaliselt alles 14.07.
19. a. Ülaltoodust lähtudes on põhjust arvata, et L.G on endiselt ühiskonnale ohtlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et isik, keda on varem määratud kriminaalhooldusele ja kes ei ole osanud seda hinnata, samuti ei ole vangistuse ajal asunud seadusekuulelikkuse teele, ei kuulu isikute ringi, keda peaks ennetähtaegselt vabastama ja kriminaalhooldusele määrama. Ülaltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kriminaalhooldajaga ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse osas. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole L.G ennetähtaegne vabastamine võimalik. Rutt Teeveer Kohtunik 3