Obsah (5)

§ 424§ 50§ 16§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoobril 2008. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-08-12464 Kohtukoosseis Kohtunik Pe

) § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav G.E (isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXXXX XX-XX karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, väärtegude eest karistatud ühel korral; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.E

§ 424

järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 18 900 (kaheksateist tuhat üheksasada) krooni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.E-lt(Kruusamägi)ära mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2 (kaheks) kuuks. G.E-le mõistetud lisakaristuse tähtaega hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel G.E-lt sisse nõuda menetluskuludena riigituludesse sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni ja 20 (kakskümmend) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 20 (kakskümmend) krooni. 1 Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „G.E, 1-08-12464, rahalise karistuse“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „G.E, 1-08-12464, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu G.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 22.02.2007. a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 11 100 (üksteist tuhat ükssada) krooni, juhtis 23.09.2008. a kella 19.21 ajal Tartu linnas Kaunase puiesteel mootorsõidukit Honda Accord (reg.nr XXX XXX), olles alkoholijoobes. Sellega pani G.E toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada G.E süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (üks päevamäär on 126 krooni), s.o kokku 18 900 krooni.

§ 50alusel taotleb prokurör G.E-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta G.E omaksvõtvate ütlustega (tlk 9-10), tunnistaja M. Osijärve ütlustega (tlk 5-6) ning joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tlk 3) loeb kohus tõendatuks, et 23.09.

1. a kella 19.21 ajal Tartu linnas Kaunase puiesteel juhtis G.E mootorsõidukit Honda Accord reg.nr XXX XXX. G.E, M. Osijärve antud ütlused ning nendega kokkulangev joobeseisundi tuvastamise protokoll kogumis tõendavad, et 23.09.
2. a kella 19.21 ajal Tartu linnas Kaunase puiesteel mootorsõiduki roolis politseiniku poolt kinni peetud G.E väljahingatavas õhus sisaldus alkoholi 0,34 milligrammi. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus tehti indikaatorvahendi abil politseiametniku poolt sündmuskohal kindlaks. G.E nõustus tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. LS § 20 lg 3 teise lause kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või 2 psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Lähtudes eelpool tõendamist leidnud asjaoludest ning tuginedes viidatud LS § 20 lg-tele 3 ja 4, leiab kohus, et 23.09.
3. a kella 19.21 ajal Tartu linnas Kaunase puiesteel juhtis G.E mootorsõidukit, olles sealjuures alkoholijoobes. Lõuna Politseiprefektuuri 22.02.
4. a väärteoasjas nr 2780,07,000750 tehtud otsus (tlk 7) tõendab, et G.E on varem juba karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 31 lg 1 kohaselt lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri väljavõte (tlk 14) tõendab, et 23.09.
5. a, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ajal olid karistusregistrisse kantud karistusandmed selle kohta, et G.E on Lõuna Politseiprefektuuri 22.02.
6. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi. Kuna kõnealuse teo 19 toimepanemise ajal oli G.E olemas kehtiv karistus LS § 74 järgi, vastab ta

§-s 424 toodud erisubjekti tunnustele. Seega on leidnud tõendamist, et G.E, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 22.02.

1. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 23.09.
2. a alkoholijoobe seisundis mootorsõidukit Honda Accord, täites sellega

§ 424

objektiivse koosseisu.

§ 424

sätestatud süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas, kusjuures kuriteo omistamiseks G.E-le piisab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamisest. Seega tuleb tuvastada, et G.E pidas võimalikuks koosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda (

§ 16lg 4).

Süüdistatav oli teadlik tema suhtes tehtud Lõuna Politseiprefektuuri 22.02.2007. a tehtud väärteotsusest, mistõttu ta pidi mootorsõidukit juhtima asudes teadma, et tal on olemas kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. G.E ütluste kohaselt oli ta enne rooli istumist ajavahemikul 18.00-19.00 joonud umbes liiter õlut, mistõttu ta pidi arvestama sellega, et võib olla alkoholijoobes. Kui ta sellele vaatamata otsustas siiski autorooli asuda, siis pidi ta vähemalt möönma, et paneb toime alkoholijoobes juhtimise. Samas ei võtnud G.E enne autorooli istumist midagi ette, kontrollimaks oma joovet. Seega pani ta oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, leiab kohus, et G.E on toime pannud

§ 424

järgi kvalifitseeritava süüteo.

§ 424

näeb mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul G.E käitumises

-i §-des 57 ja 58 nimetatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri teatisest (tlk 14) on näha, et G.E ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud. Samas on G.E tasunud talle määratud rahatrahvid ära. Eeltoodu annab kohtule alust uskuda, et karistuse eesmärgid on O. 3 G.E puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus leiab, et O. Kruusamäle tuleb mõista rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses.

§ 44

lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuna G.E 2007. a deklareeritav tulu oli 83 241 krooni (tlk 16), on tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast viimasest mahaarvamiste tegemist on 126 krooni. Seega on G.E-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 18 900 (150 x 126) krooni.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Juhtides juba teist korda mootorsõidukit joobeseisundis, on G.E näidanud üles vastutustundetut suhtumist kaasliiklejatesse, seades ohtu lisaks enda turvalisusele ka nende turvalisuse. Seega on põhjendatud prokuröri taotlus G.E-lt juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6 525 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 991,20 krooni (tlk 12 ja 19) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 20 krooni (tlk 17). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kohtunik 4