4-09-1768/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märts 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-1768 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi T.K väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik T.K (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) 03.märts 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud 1 järgi kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada T.K NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Kohustada T.K kandma mõistetud karistus ära hiljemalt20.04.2009.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel, kohaldada T.K suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista T.K-lt ekspertiisitasu 270 (kakssada seitsekümmend) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: T.K-le on koostatud 17.11.2008.a. väärteoprotokoll nr AB 1096462 selle kohta, et tema viibides 17.11.2008.a kell 12.30 Tallinnas, Õismäe tee 103 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
2. Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 5187/178 nähtub, et 17.11.2008.a. esines T.K narkootiline joove ning laboriuuring fentanüüli suhtes oli positiivne. T.K kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu talle isiklikult üle 13.02.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.K väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Isikut on ka varem korduvalt arestidega karistatud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.K süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt 17.11.2008.a. kohtuvälises menetluses antud ütlustega (lk 1), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 5187/178 (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (lk 3) ning saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 557 (lk 4). T.K poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1 järgi on õige. Kohtu hinnangul pani T.K rikkumise toime tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.K on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna isik ei tööta, seega puudub tal ka legaalne sissetulekuallikas. T.K ei ole varasematest karistustest, s.h arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et T.K tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 10 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Aulike Salo Kohtunik 2 3