järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: P.K (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, keskharidus, töökoht- OÜ Senirol, ehitustööline, kriminaalkorras karistatud 1 korral : 1) 16.02.2005 Jõgeva Maakohtus
järgi 4 kuud vangistust 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud 2 korral . Tõkend: elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 20. ja 21.jaanuar 2009. a. Juhindudes KrMS §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada P.K
järgi ja karistuseks mõista 4 ( neli) kuud vangistust.
veebruari 2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa -4 kuud vangistust- võrra, mõistes P.K*ele liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1 Tõkend – elukohast lahkumise keeld P.K suhtes muuta ja kohaldada viivitamatult tõkend vahistamine, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistuse kandmise aja algust P.K*ele arvestada alates tema kinnipidamisest. Kuulutada P.K kohtuotsuse täitmiseks tagaotsitavaks. Saata kohtuotsus täitmiseks Lõuna Politseiprefektuurile vahistamiseks. P.K*e tagaotsimiseks ja P.K*el on tasuda võlgnevus xxxxxxxxxxxxe alaealiste laste ülalpidamiseks maksmata elatisena seisuga 31.12.2008 summas 139 250 (ükssada kolmkümmend üheksa tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Elatis on välja mõistetud Jõgeva Maakohtu otsusega 18.10.2001, tsiviilasi nr. 2-454/01 ja Tartu Maakohtu otsusega 12.12.2006, tsiviilasi nr. 206-
MS § 265 ei ilmunud. Kohus teatas enne eelistungit (tl.1) ja kutsete väljastamisega (tl.10,11), et kohtulik arutamine järgneb vahetult eelistungile. 1 korras pooltele Prokurör taotles asja arutamist KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel süüdistatava osavõtuta. Kaitsja taotles süüdistatava tagaotsitavaks kuulutamist ja asja arutamise edasilükkamist. Kohus leidis, et asja arutamine KrMS § 269 lg.2 p.2 alusel on võimalik ilma P.K osavõtuta, kuna P.K viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Selle kohta koostatud eelistungil määrus. Kohus jätkas asja sisulist arutamist KrMS § 2651 lg.2 alusel vahetult eelistungi jätkuna. KOHTUISTUNG Prokurör andis avakõnes ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest. Kaitsja kinnitas, et süüdistatav loobus kokkuleppest eelmisel kohtuistungil sel põhjusel, et P.K soovis esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et ta ei ole kuritahtlikult kõrvale hoidunud elatise maksmiseks. Tänaseks ei ole neid tõendeid esitatud. Tuleks piirduda seni kogutud tõenditega. Kaitsja loeb süüdistust põhjendatuks. Kohus kuulas ära kannatanu xxxxxxxxxxx. Kannatanu andis seletuse, millest nähtub, et pärast elatise väljamõistmist kohtu poolt käis ta P.K juures tema kodus ja tahtis saavutada P.K nõusolekut lastele elatist anda. P.K vastus oli kindel “ei”. P.K olevat seletanud kannatanule, et tema elamiskulud on nii suured, et lastele maksmiseks raha ei jää. Pärast eelmise kriminaalasja arutamist laekus kogu raha läbi kohtutäituri, osade kaupa ja sendipealt nii palju kui kohus määras maksta. Mitte ühtegi krooni ei laekunud igakuise elatisekohustuse katteks. Kannatanu on ka tsiviilkohtu otsused andnud kohtutäiturile täitmiseks, kuid sedakaudu ei ole mitte midagi laekunud. Tsiviilkohtu otsused on edastatud kannatanu poolt Soome Vabariiki täitmiseks ja igal aastal suhtleb ta mitu korda Justiitsministeeriumiga, et teada saada, kuidas P.K-lt raha saamine edeneb. Talle on vastatud, et see võtab pikka aega. Kannatanu ei suhtle P.K-ga . Küll on aga kannatanul tuttavaid, kes on koos P.K-ga Soomes töötanud peale 2005.aastat. P.K on töötanud ehitusel ja saanud ka suuremat tasu kui mõne teine ehitustööline. Kui P.K elas EEstis, siis kannatanu teadis tema töökohta Eestis. Kannatanu annab seletuse, et P.K ei ole laste vastu huvi tundnud ega nendega kohtunud, pole huvitunud nende tervisest ega arengust. P.K ema peiedel oli kannatanu koos lastega ja ka seal ei rääkinud P.K oma lastega ühtki sõna. Lastele pangakontosid pole tehtud ja laste kontodele millegi kandmisest pole juttu olnud. 3 Kannatanu on arvutanud elatisevõlgnevuse summa alates 15.02.2005 kuni 31.12.2008 kokku summas 139 250 krooni . Prokurör esitab kohtule kannatanu koostatud arvutuse (tl.18). Kaitsjale vastas kannatanu, et ei ole õige, et ta pole andnud P.K-le võimalust lastega kohtuda. P.K ei ole kordagi huvi tundnud, ehkki kannatanu pole 15 aastat vahetanud telefoninumbrit ja P.K on see number olemas, tema elukaaslane helistas kannatanule kevadel. Kannatanu elab koos lastega endiselt seal, kus ta elas ka abielu ajal P.K-ga. On võimalus ühendust võtta. Kohtule vastab kannatanu, et P.K oli nende koosoleu ajal pillav eluviis: kui ta raha sai, läks kuhugi välja sööma, või jõi. Kannatanu pidas arvestust, kui palju päevi aastas oli P.K kaine või purjus. Kanantanule teadaolevalt ei ole P.K ametit õppinud, tal on keskharidus, töötas metsatöödel tavaliselt. Kooselu ajal kattis pere elamiskulud kannatanu. xxxxxxxxxxxx teadaolevalt P.K ei ole rohkem ülalpeetavaid kui nende kaks ühist last. Laps esimesest abielust on täiskasvanu. Tervis on P.K kogu aeg väga hea olnud. Kohus uuris asja kohta kogutud kirjalikke tõendeid, millest nähtub, 18.10.2001 on välja mõistetud elatis P.K-lt laste ülalpidamiseks alates 25.09.2001 kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 2012 1500 krooni kuus ja sealt edasi kuni 2014 750 krooni kuus (kohtuotsus tl.8-10); 12.12.2006 on suurendatud elatist 2000 kroonini kuus tütre ülalpidamiseks ja 2000 kroonini kuus poja ülalpidamiseks. Elatis on välja mõistetud kuni laste täisealiseks saamiseni (kohtuotsus tl.5-7). Kostja P.K on olnud kohtuistungil 28.11.2006. Ta andis seletuse, et on nõus maksma elatist lastele 3000 krooni kokku. 16.02.2005 on Jõgeva Maakohus teinud otsuse (tl.15-17) P.K süüdi tunnistamises ja karistamises
Karistus on mõistetud kokkuleppemenetluses – 4 kuud vangistust 3-aastase katseajaga. P.K-lt on välja mõistetud xxxxxxxxxe kasuks 60910 krooni elatisevõla katteks. Võlgnevus seisuga 15.02.2005 on 60910 krooni. Kohus kohustas P.K tasuma summa kahes osas30455 krooni hiljemalt 15.08.2006 ja 30455 krooni hiljemalt 15.august
Kohtuotsusega määratud katseajal, s.o. alates veebruarist 2005 kuni veebruarini 2008 maksis P.K ainult kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega välja mõistetud elatisevõlga, s.o. elatist perioodi eest kuni 15.veebruar 2005. Samal ajal kehtis tema suhtes kohustus tasuda igakuiselt lastele elatist tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse alusel. S.t. samaaegselt elatisevõla maksmisega varasema perioodi eest tuli tal maksta elatist ka jooksvate kuude eest. P.K seda kohustust ei täitnud. 5 P.K on tunnistanud ise, et ta ei täitnud elatise maksmise kohustust. Sama kinnitab ka kannatanu oma seletuses ja seetõttu on ta esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (tl.1). Seega ei ole asjas vaidlust selle üle, et P.K ei ole täitnud kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmise kohustust. On tekkinud elatisevõlgnevus kahele lapsele kokku summas 139 250 krooni. On realiseeritud
Kohtul tuleb hinnata, kas esinevad süüdistuse inkrimineerimiseks vajalikud subjektiivsed tunnused- kuritahtlik kõrvalehoidumine elatusraha maksmisest. Uuritud tõendid tõendavad, et P.K oli teadlik kohustusest lastele igakuiselt elatusraha maksta. Veelkordselt kinnitas temale seda 16.02.2005 tehtud kohtuotus, kus teda sama teo eest juba karistati. P.K ei ole maksnud igakuist elatist (süüdistusega hõlmatud periood) 15.veebruarist 2005 kuni 01.09.2008, s.o. kolm aastat ja kuus kuud. Tegelikkuses on elatise mittemaksmine kestnud edasi ka pärast
Ta on kuriteo pannud toime tahtlikult. Tõendatuse aspektist märgib kohus veel, et palga väljavõttest (tl.70) nähtuvalt on P.K töösuhe selle tööandja juures alanud 15.12.2007. Seega on ta vähemalt perioodil 15.12.2007-15.02.2008, s.o. 2 kuud saanud taolist sissetulekut, kuid igakuise elatise maksmise kohustust ei ole täitnud. Kohus märgib veel, et käesoleva kohtuasja arutamisele eelnenud aastad- 2005-2007 on nii Eesti, Soome kui ka kogu maailma majanduses olnud edukad. See tähendab, et tööd ja töökohti on leidunud igale soovijale, töötasud on olnud pidevas tõusujoones. Puudub igasugune alus väita, et oma vajalikele väljaminekutele vastavate sissetulekute saamine on olnud objektiivselt võimatu. Elamiskulud, s.h. kommunaalkulud on olnud vajalikud katta ka kannatanul ja lastel. Seega P.K vanemana hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime
Süüdistusaktis on kirjas, et xxxxxxxxxe poolt on esitatud tsiviilhagi summas 123 250 krooni, kahju on kannatanule hüvitamata. Seisuga 31.12.2008 on tasumata elatisesumma 139 250 krooni. On õige, et P.K on seisuga 31.12.2008 elatis maksmata 139 250 krooni suuruses summas. Samas ei loe kohus seda summat kuriteoga tekitatud kahjuks, vaid tegemist on tsiviilasjas langetatud kohtuotsusega välja mõistetud elatisevõlaga, mille tasumine toimub tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse alusel, kannatanu on esitanud selle täitmiseks kohtutäituri vahendusel. Tasumisekohustus tsiviilasjas tehtud kohtuotsuste alusel kehtib ja seda võlga tuleb sisse nõuda täitemenetluses. Seetõttu kohus tsiviilhagi rahuldavat otsust ei tee. Karistuse kohaldamine P.K tuleb süüdi tunnistada tema poolt toime pandud kuriteos ja mõista karistus. 7
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlas edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavaid (
järgi) või raskendavaid (
Airo NOolel on üks kehtiv kriminaalkaristus- Jõgeva Maakohtu poolt 16.02.2005 mõistetud karistus sama kvalifikatsiooniga teo eest. Karistus on mõistetud 4-kuulise vangistusena 3- aastase katseajaga. Sellest tuleneb, et käsitletav kuritegu, mis on toime pandud jätkuva kuriteona perioodil 15.02.2005 kuni 01.09.2008, on aset leidnud eelmise kuriteo eest määratud katseajal. Kehtivaid väärteokaristusi on karistusõiendis fikseeritud üks. Kõik see osutab, et P.K on jätkanud lastele elatise maksmisest kõrvale hoidumist, olenemata temale mõistetud karistusest samalaadilise teo eest. Ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et P.K kohta tuli koostada erakorralisi ettekandeid, kuna ta ei täitnud ka kohtuotsusega määratud kohustust maksta elatisevõlga, ehkki sellega oli seotud vangistuse täitmisele pööramise risk. Kohus on seisukohal, et selline kestev aastatepikkune kõrvalehoidmine lastele elatise maksmisest peab väljenduma ka karistuse valikus. EElmine karistus on vangistus 4 kuud, mis on mõistetud tingimuslikult. See karistus on olnud ebapiisav, et mõjutada P.K täitma laste ülalpidamise kohustust. Kohus ei pea võimalikuks P.K karistamist rahalise karistusega, kuna juba seni on ta õigustanud elatise mittemaksmist ebapiisava sissetulekuga. See tähendab, et ta ei ole pingutanud selleks, et tema sissetulek oleks suurem või et tal töökoht oleks olemas. Olukorras, kus P.K on tasuda väga suur elatisevõlg, on õigustamatu lisada sellele rahalisele kohustusele veel täiendavaid rahalisi kohustusi- näiteks rahatrahvi näol. Seetõttu mõistab kohus P.K-le karistuse vangistuse näol, millele tuleb
Kuna P.K ei ole ilmunud kohtuistungile, tuleb ta kuulutada tagaotsitavaks kui kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduv süüdimõistetu ja tabamisel vahistada KrMS § 130 lg.41 alusel kui vabaduses viibiv süüdistatav, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Vajadusel tuleb kohtuotsus Airo NOolele toimetada kätte rahvusvahelise koostöö korras kriminaalmenetluses. Menetluskulud P.K-lt tuleb välja mõista sundraha riigi tuludesse KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel, paljunduskulud ja postikulud KrMS § 175 lg.1 p.5, p.10 alusel ja tasu kaitsja õigusabi eest, s.h. ka tasu 1138.70 krooni, mis on määratud varasemas menetluses (tl.105-106). Kohtunik Ü.Raag 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.