järgi, t u v a s t a s: I.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 28.juuli 2006.a otsuse nr 1-06-9565 alusel karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 09.novembril 2008.a kella 11.30 ajal Tartumaal Rõngu vallas Valguta - Rannaküla teel mootorsõidukit Opel Kadett riikliku registrimärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani I.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Prokurör taotleb kohtult
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada I.J rahalise karistusega 320 päevamäära (1 päevamäär on 50 krooni), s.o 16 000 krooni.
alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi – alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust tuleb tasuda igakuuliste maksetena kuu 20-ndaks kuupäevaks 1 600 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 4 kuuks. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. I.J-i süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud protokolliga joobe tuvastamise kohta (tl 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 2), tunnistaja Tiit Vooti ülekuulamise protokolliga (tl 4-5) ja I.J-i kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11-12). I.J on Tartu Maakohtu 28.juuli 2006.a. otsusega (tl 6-8) karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, rahalise karistusega ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et I.J-i süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, on täielikult tõendamist leidnud, seega on süüdistus esitatud talle õigesti ning ta tuleb
järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.J on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral rahalise karistusega 15 000 krooni, mis on ära tasutud (tl 9), väärteokorras on teda karistatud 1-l korral ja määratud rahatrahvi on ta tasunud (tl 19). Seega on I.J temale mõistetud varasemad karistused ära kandnud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. I.J-i käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus I.J-i poolt avaldatud kahetsust.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.J on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega, kuid arvestades tema varasemat karistatust, siis suuremalt, kui sanktsiooni keskmine määr.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest I.J-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta Eesti Vabariigis 2007.a. (tl 20) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi. I.J teeb juhutöid ja seega kindlat sissetulekut ei oma. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, on mõistlik I.J-ile
Kuna tegemist on mitmekordse samalaadilise rikkumisega on põhjendatud
lg 1 alusel kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust ja seda, arvestades ka määratava põhikaristuse kergemat liiki, ettenähtud alamäärast oluliselt pikemaks ajaks. KrMS § 180 alusel kuulub I.J-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsja tasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.J
lg 1,3 alusel on I.J õigus tasuda rahaline karistus ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 20-ndaks kuupäevaks igakuiselt üks tuhat kuussada (1 600) krooni kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku tasumiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.