Obsah (5)

1-08-4937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2008.a., Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Pro

§ 7421

järgi rahatrahv 9000 krooni; 2) 08.10.2003.a.

§ 7435lg. 1, § 7420 , § 7422 lg. 2 ja LKindl

S § 661 lg. 1 järgi KarS § 63 lg. 1 alusel rahatrahv 15 000 krooni; 3) 06.09.2004.a.

§ 7419ja § 7422 lg. 3 järgi Kar

S § 63 lg. 1 alusel rahatrahv 18 000 krooni; 4) 26.03. 2007.a.

§ 741lg.

1 järgi rahatrahv 600 krooni. Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, § 309 lg. 3 Süüdi tunnistada G.F KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada) päevamäära, s.o. 36 750 (kolmkümmend kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta G.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista G.F-ilt 6564 (kuus tuhat viissada kuuskümmend neli) krooni ja 60 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
Rahaline karistus ja menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. G.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 15.12.2005.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-871/05 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholĳoobe seisundis rahalise karistusega 34 983 krooni ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, juhtis 26.12.2007.a. kella 17.35 ajal Tartu linnas Rebase tänaval mootorsõidukit Nissan Patrol registreerimisnumbriga XX XXX, olles alkoholĳoobes. Sellega pani G.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. Kohtuistungil G.F ennast talle esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. G.F andis ütlusi selle kohta, et 26.12.2007.a. juhtis ta Tartus sõiduautot Nissan Patrol, kui teda politsei poolt kinni peeti. Kontrolliti dokumente ja alkoholĳoovet puhumisega alkomeetrisse. Indikaatorvahendi näit on paberites kirjas, 0.
Ta puhus kahte indikaatorvahendisse, nõustus joobe tuvastamisega indikaatorvahenditega. Enda teada ta ei olnud sõidukit juhtides alkoholĳoobes. Ta jõi õlut eelmisel õhtul umbes kell 19-20, arvab, et 2-3 pudelit. Umbes pool tundi enne sõitma minekut tarvitas 100 grammi Doppelhertzi, laiskusest võttis kogu päeva koguse korraga. Pärast luges instruktsiooni läbi ja sai teada ravimi alkoholisisalduse. Ravim on halva maitsega, ravimis alkoholi tunda ei olnud. Ta on ka varem seda ravimit tarvitanud vastavalt enesetundele või kliimale. Kui tunneb, et natuke nohune või kipub haigeks jääma, siis võtab seda. Puhumise järel kontrolliti ja tuvastati varasem karistus alkoholĳoobes sõitmise eest. G.F väidab, et ta ei teadnud temal olevat kehtivat karistust. Ta teadis, et karistused kustuvad ühe aasta möödudes. 24.11.2006.a. tegi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör kriminaalasja lõpetamise määruse, millega lõpetati G.F-i suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Kriminaalasja lõpetamise määruses on märgitud, et G.F on kriminaalkorras karistamata. 2

(2)Tunnistaja Sander Hirmo andis ütlusi selle kohta, et ta oli Kalevi ja Rebase tänaval politseioperatsioonil „Kõik puhuvad“. Jaotatud ülesannete järgi tema oli vormistaja, täitis dokumente, kui tabati rikkuja. Tabati juht, kellel oli alkoholĳoove ja ta kutsus juhi enda autosse, kontrollis juhi dokumente. Tunnistaja küsis juhiluba ja tehnilist passi, tuvastas juhi isiku. Juhi joove tuvastati kahe aparaadiga. Esimene näitab värve: roheline, kollane ja punane. Temal oli punane tuli, mis tähendab joovet. Üle sai kontrollitud digitaalse alkomeetriga. Indikaatorvahendite näidud pani tunnistaja joobeseisundi tuvastamise protokolli kirja. G.F oli kerge alkoholĳoove, mis tuvastati indikaatorvahendiga, mis näitab ka alkoholi kogust. Ta ei nõudnud joobe meditsiinilist tuvastamist andis selle kohta allkirja. Tunnistaja kontrollis eelnevaid rikkumisi. Selgus, et G.F-i puhul on tegemist mitmekordselt joobes juhtimisega, et varem olnud samalaadseid rikkumisi. Kui selgub, et ei ole rikkumisi, siis koostatakse väärteoprotokoll. Aga antud juhul ei saanud seda teha, tuli kriminaalasi. G.F-i välised joobe tunnused said kirja pandud protokolli. Algselt pidas isiku kinni Urmas Solovjov ja tema tuvastas ka joobe, kasutas värve näitavat indikaatorvahendit. Tunnistaja Urmas Solovjov andis ütlusi selle kohta, et tema oli koos Sander Hirmoga patrullis politseioperatsiooni ajal „Kõik puhuvad“. Operatsioonid on varem planeeritud, toimuvad nädalas 2-3 korda. G.F meenub liiklusjärelevalvega Kalevi ja Rebase tänaval. Detsembris on jõulurahu ja suurendatud liiklusjärelevalve. Tunnistaja ja 2 politseinikku olid Rebase tänaval, et kontrollida neid autosid, mis pööravad Kalevi tänavalt Rimi poole. Kõik sõidukid said kinni peetud ja indikaatorvahendiga kontrollitud. Meenub, et G.F-ini käitumine kontrollimise ajal oli viisakas ja korrektne, tunnistas joovet ja ei vaielnud vastu. Ei mäleta mida täpselt ütles, aga mingit üleolevat käitumist ei olnud. Tema juhtis džiipi, mille tunnistaja kinni pidas. Kinnipidamise hetkel kontrollis tunnistaja nn. valgufooriga, millel roheline- kaine, kollane- joobe tunnused ja punane -joove. Tunnistaja tegi ka teise - digitaalse alkomeetriga kontrolli. Reidi ajal 2 juhti olid joobes. Pärast joobe tuvastamist palus tunnistaja G.F sõidukist väljuda, võtta dokumendid ja minna patrullautosse. G.F ütles, et on jama, et probleeme ka varem olnud joobes juhtimisega. Andmebaasist Kairi- 3 sai kontrollitud ja oli varasem kehtiv joobes juhtimise eest rikkumine. Rikkujal ei olnud patrullautos vastuväiteid, varasem rikkumine ei tulnud talle üllatuseks. Tunnistaja tuvastas joobe, kutsus kohale vormistaja Sander Hirmo, kellele tunnistaja seletas asjaolud ning kes tegeles edasi G.F-iga. Joobeseisundi tuvastamise protokolli andmetel (tl. 1) on G.F tuvastatud joobeseisundit kahe indikaatorvahendiga. Indikaatorvahendi LION S-L2 nr. 95/2605 reaktsioon on punane ja indikaatorvahendi LOIN 500 nr. 13626A391 näit on 0,44 mg/l. Menetlusalune isik on tuvastamise tulemusega nõustunud ning loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres, mille kohta on protokollis allkirjad. Tartu Maakohtu 15.12.2005.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-871/2005 (tl. 7) on G.F süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja teda on karistatud rahalise karistusega. KarS § 50 lg. 1 alusel on mõistetud lisakaristus, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Ravimiregistrit tehtud väljatrüki andmetel Doppelherz Energie Tonikum sisaldab 15 mahuprotsenti alkoholi. Kasutusjuhendis on vastav hoiatus. Selgitatakse, et järgides annustamist, satub ühe annusega organismi 2,5 g alkoholi, mida tuleb lisaks haigustele arvestada ka liiklusvahendi juhtimisel. Täiskasvanu võib toonikut võtta 20 ml 3…4 korda päevas enne sööki ja enne magamaminekut (tl. 22-24) OÜ Baltic Laboratory Systems andmetel Lion alcometer 500 seerianumbriga 13626A391, rekalibreerimise aeg oli 28.08.2007; 17.01.2008. alkomeeter on rekalibreerimise hetkel tehniliselt korras, samuti on seade varustatud vastava kleepsuga, kus on märgitud kuupäev, mis on kasutajale meeldetuletus järgmise rekalibreerimise „mitte hiljem kui“ tähtaja kohta (tl. 59). Lõuna Politseiprefektuuri andmetel oli liiklustalitusele väljastatud indikaatorvahend SL-2 nr. 95/2605 kalibreeritud 21.12.2007.a. ja 04.01.2008.a. (tl. 61). 3

(2)

§ 20. Sõiduki juhtimise keeld

(3)Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

(4)Alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. KarRS § 31. Karistusregistri andmete õiguslik tähendus

(1)Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse § -des 25-28 sätestatud tähtaegadel. KarRS § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad

(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta; 4) kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat; KarRS § 26. Karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine

(1)Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab: 1) põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest; Kohus on tuvastatud asjaolude hindamisel jõudnud järeldusele, et G.F-ile esitatud süüdistus on tõendatud. Süüdistatava ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, joobeseisundi tuvastamise protokolliga on tõendatud G.F-i alkoholi tarvitamine autoga sõitmisele eelnenud perioodil. Süüdistatava ütlused tõendavad tarvitatud alkoholi kogust ja tarvitamise aega. Uuritud tõendite alusel ei teki kohtul kahtlust alkoholi tarvitamisest. Seetõttu ei ole välistatud alkoholĳoobe tekkimine eelmisel õhtul ja vahetult sõitmisele eelnenud perioodil tarvitatud alkoholist ja nende koosmõjust. Süüdistatava ning tunnistajate Urmas Solovjovi ja Sander Hirmo ütlustega on tõendatud alkoholĳoobe tuvastamise aeg ja koht. G.F peatati mootorsõiduki juhtimisel politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus 26.12.2007.a. kell 17.35 ja vahetult peale peatamist tuvastati joove kahe indikaatorvahendiga. Tunnistajate ütluste järgi viitasid alkoholĳoobele juhi märjad läiklevad silmad ja alkoholilõhn suust. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et mõlemad joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahendid olid kalibreeritud ja ettenähtud uue kalibreerimise tähtaeg ei olnud saabunud. Eeltoodust järeldub, et alkoholĳoobe tuvastamisel kasutati nõuetekohaselt kalibreeritud ja seetõttu selleks lubatud indikaatorvahendeid. Joobe tuvastamine on toimunud Liiklusseaduse § 20 lg. 6 alusel Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ järgi. Süüdistatava poolt alkoholi tarvitamine on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, alkoholi tarvitamisest tekkinud joobeseisundiga. Süüdistatava ütlustest järeldub teadmine Doppelherz tooniku kasutusjuhendis märgitud kogustest ja viisist. Kasutusviisi järgimata tarvitas ta kogu päeva koguse korraga temast endast olenevatel põhjustel. Millegagi ei ole ümber lükatud 4

(2)süüdistatava teadmine ka tooniku alkoholisisaldusest. Teadlik alkoholi tarvitamine ei ole välistatud. Tähtsust ei oma asjaolu, kas alkoholĳoobe seisund tekkis tarvitatud õlu ja alkoholi sisaldava tooniku koosmõjus või ainult tooniku tarvitamisest. Tuvastatud joobeaste vastab eelnimetatud Korra § 19 lg. 1 p. 1 järgi kergele joobeastmele. Tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ületas

§ 20lg.

4 sätestatud määra ning seetõttu ei võinud ta

§ 20lg. 3 järgi mootorsõidukit juhtida. Tartu Maakohtu 15.12.2005.a. otsusega on tõendatud Kar

S § 424 sätestatud süüteo subjektina nõutav erilise isikutunnusega isik. G.F on isik, kellel on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 sätestatud kuriteo eest. Asjakohatud on süüdistatava väited selles, et ringkonnaprokuröri 24.11.2006a. määruses on teda nimetatud karistamata isikuks ning sellest on tal teadmine kriminaalkaristuse puudumisest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör on 24.11.2006.a. teinud kriminaalasja lõpetamise määruse, millega lõpetati G.F-i suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel teises kriminaalasjas (tl. 49-55). Kriminaalasja lõpetamise määruses on märgitud, et G.F on kriminaalkorras karistamata. Sama määruse samas lõigus (tl. 53 2. lõik) on märgitud ka järgmist: „G.F on karistatud Tartu Maakohtu poolt 15.12.2005.a. KarS § 424 järgi rahalise karistusega 34 983 krooni, mis on tasutud“. Erinevates kriminaalasjades sama isiku suhtes toimunud menetlustes erinevate menetlejate seisukohad ei saa olla siduvad, kui seisukohad ei ole seadusega kooskõlas. G.F-i karistatus ei olnud määrav tema suhtes teise kriminaalasja lõpetamisel. Karistamise fakt on prokuröri määruses ära märgitud. Millegagi ei ole põhjendatud väide, et teises kriminaalasjas menetleja esitatud vastuolulised andmed annavad isikule õiguspärase ootuse valida endale kasulikke andmeid ja väita sellest lähtuvat teavet. Menetleja määruses oli näidatud fakt: karistus kohtuotsusega. Menetleja järeldus karistamata isikust ei tulene faktilistest asjaoludest. Kohtuistungil antud ütlustest järeldub, et süüdistatav saab aru süütegude erinevast kaalust ja teab, et kuritegu on väärteost raskem. Kriminaalkorras kuriteo eest karistatust ta ei eita. Vastava kohtuotsuse sai ta selle tegemise järel kätte. G.F-ile 15.12.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse tasumisest ei olnud 26.12.2007.a. möödunud KarRS § 25 lg. 1 p. 4 sätestatud tähtaega. Seetõttu ei olnud varasem karistus kustunud ja see omas õiguslikku tähendust KarRS § 31 järgi. Eeltoodust järeldub, et süüdistataval oli tahtlus kõigi KarS § 424 kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes. G.F-i teadmine varasemast kriminaalkorras karistatusest samasuguse teo eest ei ole välistatud. Alkoholi tarvitamise järel sõidukiga sõitma minnes juht vähemalt möönab tema käitumises süüteokoosseisu realiseerumise ohtu. Süüdistatava ja tunnistajate ütlustest järeldub, et alkoholĳoobe tuvastamisel võttis G.F saabunud tagajärge tõsiselt. Kuriteokoosseis KarS § 424 järgi on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud G.F-i süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel on G.F kriminaalkorras karistatud ühel korral ja väärteomenetluses karistatud neljal korral liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest. Kõik karistused on kustumata ega kuulu Karistusregistri seaduse § 25 alusel arhiivi kandmisele. Kriminaalkorras on G.F-i karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ajal kui ta oli karistatud samasuguse teo eest (tl. 17-19). Kohus ei tuvastanud G.F KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ega KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel on arvestatavad kaks varasemat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest: 06.09.2004.a. väärteomenetluses määratud karistus ja 15.12.2005.a. kohtu mõistetud kriminaalkaristus. Arvestades kuriteo asjaolusid, joobe ja tahtluse astet, peab kohus võimalikuks süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste tegude eest kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, 5

(2)et teistkordselt samasuguse teo eest rahalise karistusega karistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Teistkordsel kergemaliigilise karistusega karistamisel tuleb määrata eelmisega võrreldes kõrgem karistusmäär. Teo asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades saab teda mõjutada karistusega KarS § 44 lg. 1 sätestatud keskmises määras. Kohus leiab, et teo asjaolusid arvestades on raskemaliigilise karistuse valimine ülemäära üldpreventiivseid eesmärke arvestav. Maksu- ja Tolliameti andmetel on G.F-i keskmise päevasissetuleku suurus täiskroonides 147 krooni (tl. 20). KarS § 44 lg. 2 alusel tuleb rahalise karistuse suurus arvutada tegeliku keskmise päevasissetuleku ja päevamäärade korrutamisega. Kohus ei tuvastanud neid asjaolusid, mille tõttu päevamäära suurust vähendada või suurendada. G.F-i kuriteoga kahjustatud õigushüveks on liiklusohutus. Olulise õigushüve korduv kahjustamine nõuab lisakaristuse mõistmist KarS § 50 lg. 1 järgi moorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. G.F-ile on 04.02.2008.a. kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. (tl. 12). Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tõkend tühistada. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 6525 krooni kummalgi süüdistataval. KrMS § 175 lg. l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 24,70 krooni; KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 14,90 krooni. Menetluskulude summa on 6564,60 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetava kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 6

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-08-4937\5