KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-14129 Täitmiskohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Š

§ 70, Kr

MS § 417 lg 3, kohus MÄÄRAS: Narva kohtutäituri Andre Kreki avaldus 16.10.2008 täiteasjas nr 066/2008/788 rahuldada. Asendada I.G-le Viru Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsusega mõistetud tasumisele kuulunud rahalise karistuse ära kandmata osa 336 päevamäära, s. o 16700 krooni vangistusega 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. Kohustada I.G vabatahtlikult ilmuma 05.01.2009 a. Ida Politseiprefektuuri arestimajja (aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi) asenduskaristuse kandmisele. Vangistuse kandmise aja algust arvata I.G-le alates tema saabumisest arestimajja. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates kohtumääruse ärakirja kättesaamisest. Määruse koopia saata kohtutäiturile ja Ida Politseiprefektuuri arestimajale. 1 Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsusega 1-07-8465 tunnistati I.G süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära summas 17500 krooni. Kohtuotsus jõustus 23.10.

1. Nimetatud nõudes on täitemenetlus alustatud 13.03.2008 täitedokumendi ja sissenõudja avaladuse alusel ning samal päeval oli saadetud võlgnikule täitmisteade võlgniku kohtulahendis mägitud elukohta. Täitmisteate sai võlgnik kätte 22.03.
2. Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei ole võlgnik rahalist karistust tasunud. Kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel võlgnikule vara ei kuulu. Pankadesse olid 05.06.2008 suunatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, restitud arveldusarvetelt raha ei ole laekunud. Maksuameti andmetel seisuga 15.10.2008 võlgnik töötab, ning 16.10.2008 oli koostatud ja suunatud sissetuleku arestimise akt võlgniku töökohta. Võlgniku poolt 22.03.2008 kätte saadus täitmisteate tekstis võlgnikule oli selgitatud rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed, ning teatatud võlgniku õigusest taotleda kohtult rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Samuti teatati võlgnikule kohtutäituri kavatsusest pöörduda kohtusse avaldusega asenduskaristuse määramiseks, juhul, kui ta määratud tähtpäevaks rahalist karistust ei tasu. Vastavalt ™S §-le 206 lg 2 teavitati võlgniku 16.10.2008 kirjaga käesoleva avalduse esitamisest. Narva kohtutäitur Andrei Krek esitas avalduse I.G-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega. Rahalise karistuse nõude suurus on 17500 krooni. Võlgnik rahalist karistust tasuma ei ole hakanud ja nõude jääk on 17500 krooni. ™S § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Süüdimõistetu selgitas, ta oleks nõus, et rahaline karistus oleks asendatud ÜKT-ga. Tal on täiskohaga töökoht Tallinnas, kuid tal oleks võimalik ÜKT-id ära teha. Ta ei täitnud talle mõistetud karistust ära, sest algul palk ei olnud piisav. Praegu kesmine kuupalk on 7000-8000 krooni. Ta on uurinud laenu saamise võimalusi. Prokurör leidis, et rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Süüdimõistetu tegevused rahalise karistuse tätimisel ei olnud ilmselt piisavad, et järeldada, et isik on teinud kõik ennast olenevat karistuse täitmiseks. Praeguseks ajaks 17500 kroonist on tasutud 800 krooni. Kaitsja leidis, et süüdimõistetule tuleks anda 2-3 kuud tähtaega rahalise karistuse tasumiseks, sest tal on töökoht ja sissetulek, millest kindlasti võiks rahalise karistuse summa kinni maksta. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte selgitused, leidis, et kohtutäituri avaldus kuulub rahuldamisele.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Kohus leiab, et antud juhul on karistuse asendamine otstarbekas, kuna võlgnik ei ole rahalise karistuse tasumiseks midagi tõsiselt vastuvõetavat teinud ja puuduvad võimalused sissenõude 2 pööramiseks tema varale. Võlgnik I.G ei ole enam kui aasta möödumisel suutnud rahalise karistuse tasumisega toime tulla, kuigi isikul oli kogu aeg töökoht ja reaalne sissetulek. Kohtukutse oli isikule kätte toimetatud 07.11.2008. 17.11.2008 tasus I.G 500 krooni ja 28.11.2008 tasus veel 300 krooni ( kohtule on esitatud kohtutäituri teatis ja maksekorralduse väljavõte). Seega rahalise karistuse tasumata summa 16700 krooni. Süüdimõistetu on asunud rahalise karistuse täitmisele alles peale kohtukutse saamist ja sedagi väiksematel summadel. Kusjuures juba 02.07.2007 kohtuotsuse tegemisel oli kohtule teada kriminaalasja materjalidest, et isikul on olemas töökoht xxx( lk 4). Seega, oli piisavalt alust eeldada, et kohtuotsuse nõustumisel asub isik kohtuotsust täitma seaduses ettenähtud korras. KrMS § 424 näeb ette, et rahalise karistuse tasumise tähtaega võib pikendada, kuid see on mitte rohkem kui ühe aasta võrra. Mainitud 02.07.2007 kohtuotsus jõustus 23.10.2007, seega 1-aastane täthaeg on juba sisuliselt möödunud ja selle ajavahemiku jooksul pole süüdimõistetu rahalise karistuse summast tasunud sentigi. Kohus leiab, et rahalise karistuse asendamine ÜKT poleks I.G puhul otstarbekohane. Ta on juba varem kohtulikult karistatud 6-kuulise vangistusega, mis oli asendatud ÜKT-ga, ÜKT tegemise ajaks oli määratud 12 kuud. ÜKT ei olnud täidetud tahtajal, nende tegemise tähtaega tuli pikendada 3 kuu võrra. Samuti kohus võtab arvesse, et isikul on täiskohaga töökoht, mis tähendab, et isik ei saa ÜKT-d teha tööpäevil, vaid üksnes puhkepäevil. Kuna varem I.G ÜKT tegemine kulges probleemselt, siis on kohtul alust arvata, et rahalise karistuse asendamine ÜKT-ga ei ole otstarbekohane. Seega tuleb Narva kohtutäituri Andrei Kreki taotlus rahuldada täielikult ja asendada I.G-le mõistetud tasumata rahalise karistuse summa 16700 krooni s.o 336 päevamäära 3- kuu ja 22-päevase vangistusega. Inna Kirsipuu Kohtunik 3