4-09-2058/1

4-09-2058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-2058 (2317,09,000538) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.G (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON 1
3. P.G süüdi tunnistada LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
4. P.G-le määratud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.04.
5. Kui menetlusalusele isikule määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 04.03.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 20.01.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102227 selles, et samal päeval kella 21.30 ajal Sõpruse pst 250 maja juures suunaga Ehitajate tee poole Tallinnas peatati sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxx, mida juhtis P.G, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kee oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. 1 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et sõitis juhiloata, kahetseb. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et käesolevaks ajaks on saanud juhiloa ning esitas juhiloa, milline on välja antud 17.02.
7. Kahetseb seda, kuid tegelikult teenis sel ajal raha ja autota ei saanud raha teenida. On vaja last ülal pidada. Kogu aeg on olnud kaine, mingit avariid ei ole teinud. Auto kuulus noorele mehele. Oli olemas volikiri sõiduki kasutamiseks. Kasutada andja ei küsinud juhiloa olemasolu. Tõepoolest peeti kolm päeva hiljem kinni. Selliste palkade juures ei ole võimalik ära maksta neid trahve. Eriti veel käeoleval ajal. Nõus arestiga aga tahaks, et saaks ära kanda enda valitud ajal. Näiteks homsest. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleb karistada arestiga 6 päeva, sest isikul puuduvad rahalised vahendid trahvide kasutamiseks. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus ja talle ei ole ka juhiluba välja antud. Menetlusalust isikut on viimase pooleteise aasta jooksul kuuel korral kinni peetud samalaadse liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teo toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juthitmiselt kõrvaldatud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem põhiliselt samalaadsete, samuti teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega enam kui 44 000 krooni ulatuses, millest on tasutud vaid veerand, samuti on talle määratud lühiajalist aresti. Määratud rahatrahvidele ja lühiajalisele arestile vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja soov trahve tasuda, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Aresti määramise vajadust näitab ka asjaolu, et pärast menetletavas väärteoasjas kinnipidamist peeti ta kolm päeva hiljem taas kinni samasuguse väärteo toimepanemiselt, millest saab järeldada, et senised rahatrahvid temale mingit mõju ei avalda. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuid kuivõrd menetlusalune isik on saanud käesolevaks ajaks juhtimisõiguse, siis leiab kohus, et menetlusalune isik on aru saanud juhtimisõiguse vajalikkusest, mistõttu võib määrata aresti alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 2