4-08-9205/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.märts 2009.a.Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-9205 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Silvi Hindrikson Väärteoasi B.D (B.D) väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik B.D (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, kannab karistust) Asja läbivaatamise kuupäev 04.märts 2009.a. Istungil osalenud isikud menetlusalune isik B.D kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri politseiosakonna, esindaja T Gents 1 järgi Ida RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada B.D NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 14 (neliteist) päeva. Arest pöörata täitmisele pärast teises süüasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Välja mõista B.D-lt Välja 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni riigituludesse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest ning 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni narkootilise aine ekspertiisi eest. Nimetatud summad tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: B.D-le on koostatud 09.09.2008.a. väärteoprotokoll nr AB 1097265 selle kohta, et tema 09.09.2008.a kella 14.00 ajal Tallinnas, Pae 20 juures tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
2. Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 3857/135 nähtub, et 09.09.2008.a. esines B.D narkootiline joove fentanüülist ja metadoonist. Samuti on B.D-le on koostatud 29.09.2008.a. väärteoprotokoll nr AB 871967 selle kohta, et tema viibis 29.09.2008.a kella 13.05 ajal Tallinnas, Liikuri silla juures, omas ja tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15
3. Joobeseisundi tuvastamise aktist nr 4091/371 nähtub, et 29.09.2008.a. esines B.D narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest. Ekspertiisiakti nr AN-1294-08/4983 kohaselt B.D juurest leitud 2 fooliumvoldikus leidunud valkjas pulbriline aine kogumassiga 0,051 g sisaldas 3-metüülfentanüüli. B.D tunnistas end kohtuistungil väärteo toimepanemises täielikult süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et narkootikume tarvitab pool aastat, hankis neid Lasnamäelt. On käinud ka metadoon asendusravil, ravi ajal narkootikume ei tarbinud. Varasemad rahatrahvid on tasumata, kuna raha polnud. Kohtutäitur on temaga ühendust võtnud. Erialalt on keevitaja. Töötab ehitajana, sissetulek on 8000-9000 krooni kuus. Elab koos õe ja vanematega. Kannab vangistust, vabaneb aprillikuus. Vabanedes läheb tööle OÜA, kus ta alates novembrikuust töötab. Peale vangistuse lõppu tahaks ta esmalt tööle minna ja alles seejärel kandma aresti. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada B.D väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 14-päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Isikut on ka varem korduvalt arestidega karistatud. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et B.D süü väärteo toimepanemises 09.09.2008.s. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtus ning ka kohtuvälises menetluses antud ütlustega (I köide lk 1), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3857/135 (I köide lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (I köide lk 3), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 852 (I köide lk 4) ning ID-kaardi koopiaga (I köide lk 6). B.D süü väärteo toimepanemises 29.09.2008.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtus ning ka kohtuvälises menetluses antud ütlustega (II köide lk 1), ID-kaardi koopiaga (II köide lk 3), Ida PO ekspertiisimäärusega 29.09.2008 (II köide lk 4), ekspertiisiakti nr AN-1294-08/4983, 07.10.2008.a (II köide lk 5), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 4091/371 (II köide lk 7), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (II köide lk 8), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 31 (II köide lk 9). B.D poolt toime pandud mõlema eelpool kirjeldatud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 järgi on õige. 2 Kohtu hinnangul on B.D väärteod toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et B.D on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on kõik tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. B.D ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et B.D tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga sanktsiooni keskmises määras, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Aulike Salo Kohtunik 3