1-08-6625/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 15.juuni 2009.a. Tallinn koht Kohtuistungi aeg ja koht 15.juuni 2009.a. Tallinn, eelistung Kriminaalasja number 1-08-6625 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Igor Amann, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Ülo – Aiko A.O süüdistus KarS § 121 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 22.aprill 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.O ja tema kaitsja adv. Margus Mets Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav A.O Kaitsja Adv. Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu otsus 22.aprillist 2009.a. ÜloA.O suhtes ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus . Edasikaebamise kord Kohtumäärus on vaidlustatav määruskaebe korras. Prokurör võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamise päevast, s.o. alates 15.juunist 2009.a. Süüdistataval on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 10 päeva jooksul alates 2 selle teadasaamise päevast advokaadist vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 22.aprilli 2009.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada Ülo – Aiko A.O KarS § 121 järgi ning karistada teda 5 /viie/ kuulise vangistusega. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ülo – Aiko A.O ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava Ülo – Aiko A.O `i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Määrata Ülo – Aiko A.O katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohaldada Ülo – Aiko A.O-le katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o. 22.04.2009.a.. Ülo – Aiko A.O mõisteti süüdi selles, et tema 21.02.2008.a. kella 16:00 paiku Tallinnas Xxxxx xx xx asuva maja trepikojas tekkinud tüli käigus ründas T. A. `t ja lõi talle tahtlikult ühel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule valu ja huule ja suuõõne lahtise haava. APELLATSIOONIDE SISU: Apellandid taotlevad esitatud apellatsioonides maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohtu poolt uue – õigeksmõistva – kohtuotsuse tegemist. Kaitsja väidab esitatud apellatsioonis, et maakohus on rajanud süüdismõistva kohtuotsuse kannatanu ütlustele ja maakohtu põhjendused selles, miks eelistatakse kannatanu ütlusi ei ole apellandi arvates arvestatavad. Keheldava väärtusega on kaitsja arvates ka tunnistaja A. T. ütlused. Põhjendamatult jättis maakohus ka rahuldamata taotluse nimetatud tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks. Tunnistaja A. A. ütlustest ei tulene, et süüdistatav oleks kannatanut esimesena löönud. Tunnistaja on kirjeldanud süüdistatava poolt kannatanu võimalikku tõukamist, millele järgnes süüdistatava maha kukkumine ilmselt teda tabanud kannatanu löögi tagajärjel. Seega ei ole ümber lükatud süüdistatava väited, et ta tegutses hädakaitseseisundis tõrjumaks kannatanu rünnet ning mis välistaks kriminaalvastutuse KarS prg. 28 järgi Kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse kriminaalmenetluses süüdistatava kasuks T. A. lõi teda esimesena, ta kukkus ja ninast tuli verd. Andis järgmisel päeval avalduse politseisse .T. A. tahtis endast jätta korraliku inimese muljet ja andis omalt poolt avaldus politseisse. Apellant väidab, et lõi T. A.t enesekaitseks ja oma laste turvalisuse tagamiseks peale seda, kui oli tema löögist toibunud ja kaitsja 3 püsti saanud. Lapsed olid avatud korteriukse juures ja vaatasid pealt. Kutsus politsei ja politsei soovitas traumapunkti minna. Politsei poolt pakutud abi traumapunkti viimisel ei kasutanud, mistõttu kaotas järjekorras seismisega palju aega. T. A.e suhtes menetluse lõpetamise määrust ei vaidlustanud kuna ei lugenud seda läbi. Hiljem oli aga tähtaeg möödas. Tunnistaja A. A. ei ole vaimselt terve inimene, ta on psühhoneuroloogiahaiglas arvel. Tema suhtes on algatatu ka kriminaalasi koduvägivallaga seoses. Tema naine A. A. selgitas hiljem temale, et andis tema vastu ütlusi kättemaksust ja kohtus ei julenud enam ütlusi muuta. Väidab, et on küll kunagi karistatud, kuid karistused kustunud, on kasvanud uueks inimeseks, käib tööl ja kasvatab üksi kolme väikest last. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, arutanud kriminaalasja eelistungil, tuli järeldusele, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele KrMS prg. 339 lg 1 p.-s 3 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Menetlusõiguse rikkumise asjaolud on järgmised. Süüdistatava A.O lepingulise kaitsjana osales esimese astme kohtumenetluses adv. Margus Mets. Viimane kohtuistung toimus maakohtus 21.aprillil 2009.a., kui toimusid kohtuvaidlused. Adv. Margus Mets esitas ka kui menetlusosaline apellatsiooni maakohtu süüdimõistvale otsusele. Seoses sellega, et kaitsja ei esitanud apellatsiooni elektrooniliselt (KrMS prg. 321 lg 1) tekkis ringkonnakohtul vajadus selgitada adv. Margus Metsa kontaktandmed, et temale vastavasisuline e-mail saata. Advokatuuri koduleheküljel olevast informatsioonist selgus, et adv. Margus Metsa tegevus on alates 26.veebruarist 2009.a. kuni 1.septembrini 2009.a. peatatud. Järelepärimisele Eesti Advokatuurist selgus, et 26.veebruaril 2009.a. otsustas Eesti Advokatuuri juhatus peatada vandeadvokaadi vanemabi Margus Metsa liikmelisus alates 26.veebruarist 2009.a. kuni 1.septembrini 2009.a. Avalduse liikmelisuse peatamiseks esitas vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets seoses tervislike põhjustega. Käesolevas kohtumenetluses süüdistatava kaitsjana osalenud adv. Margus Mets maakohut sellest muudatusest ei informeerinud vaid jätkas õigusteenuse osutamist süüdistatavale A.O-le. Seega oli maakohtus kohtuvaidluste ajaks kujunenud olukord, kus süüdistataval puudus seadusejärgne kaitsja. Nimelt, KrMS prg. 42 lg 1 p.1 kohaselt saab kriminaalmenetluses olla lepinguliseks kaitsjaks advokaat või teine KrMS lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja). Adv. Margus Mets ei vastanud 21.aprillil 2009.a. kohtuistungil süüdistatava kaitsjana osalemisel kummalegi eelnimetatud tingimusele. Menetleja ei saa tagantjärele anda luba kaitsjana esinemiseks ja kohtukolleegiumi arvates on ka küsitav , kas isik, kes ei saa tervisliku seisundi tõttu osutada õigusteenust advokaadina, saab seda teha mitte advokatuuri liikmena seadmata kahtluse alla teostatava kaitse kvaliteeti ja süüdistatava kaitseõiguse realiseerimise. Vastavalt KrMS prg. 45 lg 4-le on kaitsja osavõtt 4 kohtumenetlusest kohustuslik. Kuna adv. Margus Mets ei vastanud enam 21.aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungil seaduses ammendavalt loetletud kaitsja kui menetlusosalise nõuetele, siis on ainuvõimalik järeldus see, et süüdistataval puudus seadusejärgne kaitsja, mis on KrMS prg. 339 lg 1 p.3 kohaselt menetlusõiguse oluline rikkumine ja mis toob kaasa vältimatult kohtuotsuse tühistamise. Eeltoodust tulenevalt on sisuliselt ka apellatsioon esitatud mitte menetlusosalise vaid n.ö. menetlusvälise isiku poolt, kellel selleks seaduslikku õigust ei olnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 328 lg 1 p.2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 22.aprillist 2009.a. A.O suhtes ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Julia Katškovskaja Igor Amann Jüri Paap