lg 5 ja Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mis näeb ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse 2 - tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse ulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis kui nähtavus on halb;
ja Liikluseeskirja § 3 nõuet, mis kehtestab, et sõidukite liiklus Eestis on paremapoolne ;
lg 1 ja Liikluseeskirja § 64 nõuet, mis näeb ette, et juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes , vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr LL-54-08/2876 andis ekspert arvamuse, et jalakäija võis olla sõiduki suhtes parema küljega sõiduki poole toetudes esmakontakti hetkel keharaskusega vasakule jalale. Konfliktis sõiduk - jalakäija, tekitas liiklusohtliku olukorra sõiduki juht. Seega H.K, juhtides mootorsõidukit ja rikkudes ettevaatamatusest liiklusnõudeid, mille tagajärjel põhjustati inimese surm, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtunik Eeva Levina 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.