4-09-4577/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.september 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-4577 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi V.P väärteoasi KarS § 262 järgi Menetlusalune isik V.P (isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, elukoht xxx, töökoht puudub) 16.september 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-dest 48, 262 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.P KarS § 262 järgi ja mõista karistuseks arest 3 (kolm) päeva. Kohustada V.P asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 16.10.2009.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. V.P poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada V.P suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna poolt on 12.03.2009.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1109670 selle kohta, et V.P 12.03.2009.a. kella 07.30 ajal Tallinnas aadressil Sadama 11A lärmas, ropendas, tülitas kaaskodanikke avalikus kohas, eksides sellega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 5 sätteid, väärteo kvalifikatsioon KarS §

1. V.P kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu talle isiklikult üle 07.09.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada V.P väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 3 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et V.P süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige tunnistaja AI ütlustega, mille kohaselt menetlusalune isik sõimas teda Tallink SPA hotelli restoranis, märatses, lükkas nõud laualt maha ning jooksis märatsedes hotelli vastuvõttu, kus lõhkus veel letil oleva klaasist vaasi. Tunnistaja pidas märatseja kinni ning isik paigutati kuni politsei tulekuni hotelli pakiruumi (lk 2). Samuti on väärteo toimepanek tõendatud V.P passi koopiaga (lk 3), joobe tuvastamise protokolliga, mille järgi tuvastati V.P 12.03.2009.a. kell 08.22 alkomeetriga AlcoQuant 6020 nr A104080 alkoholijoove, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1.00 mg/l kohta (lk 4), kinnipidamise protokolliga, mille järgi peeti V.P kinni 12.03.2009.a. kell 07.30 Tallinnas, aadressil Sadama 11A V™S § 44 lg 1 p 3, 4 alusel (lk 5). Kohtu hinnangul on vaatamata asjaolule, et menetlusalune isik oma ütlustes ei nõustu protokolliga (lk 1), tema süü tõendatud eelpool nimetatud tõenditega. Pole usutav, et hotelli restoranis peetakse isik mõjuva põhjuseta kinni, paigutatakse kinnipidamisruumi ja kutsutakse politseipatrull kohale, kui inimene käitub vastavalt ühiskonnaelu normidele. V.P poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon KarS § 262 järgi on õige. Karistusseadustiku § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avalikuks kohaks loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Kuivõrd koht, kus V.P lärmas, oli hotelli restoran ja vastuvõturuum, siis seega oli tegemist avaliku kohaga. Järelikult menetlusalune isik oleks pidanud arvestama ka teiste samas ruumis viibivate isikute huvidega. Avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. KarS § 262 kohaselt on avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine karistatav väärteona. Siinkohal tuleb silmas pidada, et seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine oleks süüdlasele eesmärgiks omaette. Tähtis on, et objektiivselt avalikku korda rikutakse ning seda tehakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb mõelda mh teiste isikute rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Samuti võib avaliku korra rikkumise alla paigutada ka eksimise üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma käitumisega inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamise. Tallinna Linnavolikogu määruse
2. august 2005 nr 43 „Tallinna linna avaliku korra eeskirja” § 3 lg 1 kohaselt on 2 keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas (v.a Haabersti või Pirita Linnaosa Valitsuse või Põhja - Tallinna Valitsuse poolt selleks ettenähtud kohtades ja eelkooliealised lapsed avalikes supelrandades) või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Avaliku korra rikkumisena saab isiku käitumist kvalifitseerida, kui sellega kaasneb avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine või üldise ühiskondliku moraali riivamine. Kohus leiab, et avalikus kohas lärmamist, räuskamist nõude lõhkumist saab käsitleda avaliku korra rikkumisena. Kuigi väärteoprotokollis on viidatud Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 5 rikkumisele, õige peab olema aga p 1, siis väärteo kvalifikatsiooni selline eksimus ei muuda. Kohtu hinnangul on V.P väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et V.P on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. V.P-le ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. V.P ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et V.P tuleb karistada lühiajalise arestiga - 3 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 16.
3. 2009.a. Aulike Salo Kohtunik 3