järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetlu korras Ruti Kilg Süüdistatav G.K Kriminaalasi elukoht: XXXXXXXX; isikukood: XXX; Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata: väärteokorras karistatud 1 kord; tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.K
järgi ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25-26.11.2008 – 2 eelvangistuspäeva karistusaja hulka, G.K poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 28 (kakskümmend kahesa) päeva vangistust.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus G.K suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.K ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta G.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 04.12.2008. a. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista G.K-lt riigituludesse menetluskuludena pool sundrahast, s.o 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1634.30 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni 30 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon G.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 30.08.2006a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74'19 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 25.11.2008 kella 19.25 ajal Jõgevamaal Puurmani vallas Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa mnt. 178’ndal kilomeetril mootorsõidukit Opel Astra riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, millega pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolmkümmend päeva vangistust.
järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg, so 25.11.2008- 26.11.2008 – kaks eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 28 päeva vangistust. Lähtudes
§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus G.K suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.K ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.K tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 256 5 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.