(4)1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista K.B-lt 13517.- krooni (kolmteist tuhat viissada seitseteist krooni) menetluskulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas, viitenumber 2800049874 või nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank) viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. K.B, töötades W. -Eesti AS projektijuhi ametikohal, kelle töö sisuks oli vastavalt temaga 21.03.2005 sõlmitud töölepingule nr.8/2005 vee-, gaasi, sadevee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde organiseerimine ja vastavalt 21.03.2005 allkirjastatud ametijuhendile oli ta kohustatud hindama ja minimiseerima tööde teostamisega seotud riske, valmistama ette, viima läbi ning kontrollima ehitustööd; rikkus oma tegevusega: - Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrust nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1” § 4 lg 3 mille nõuete kohaselt ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan§ 4 lg 3 p 1 kohaselt peab tööohutuse plaan sisaldama abinõusid, mis sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust, liiklust jm; § 4 lg 3 p 7 kohaselt erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse § 5 loetletud kategooriasse. Antud määruse § 5 lg 1 p 1 kohaselt loetakse ohtlikuks tööks töö, millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub. 2 jagu kehtestab erinõuded välistöökohtadele ja § 31 lg 1 p 1 kohaselt tuleb mullatöödel tarvitusele võtta vajaliku ettevaatusabinõuna pinnasele vastavate toestuste või tõkketammide kasutamine ning lg 4 kohaselt tuleb pinnasekuhjad, materjalid ja liiklusvahendid hoida kaevamiskohast kaugemal, vajaduse korral püstitada kaitsetõkked; - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTS): § 5 lg 2, mille kohaselt tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesannete täitmiseks; § 12 lg 1, mille kohaselt tööandja tagab tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras; 2

(4)§ 13 lg 1 p 1, mille kohaselt tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Projektijuht K.B jättis R. tn. tupiku ja R. tööstuspargi planeeringuala läbiva tänava ning tehnovõrkude projekteerimise osa III Veevarustus, kanalisatsioon ja drenaaž tööprojektis märgitud objekti ehitustööde eeltööd tegemata, mis sisaldas ühe eeltööna maapinna tasaseks planeerimist, milleks oli enne kaevetöödega alustamist rajatavate trasside töötsoonidest ehitusjäätmetest koosnevate pinnasekuhjade koristamine ja äravedu, seoses sellega osutus tööohutusplaan puudulikuks, sest eelnevalt ladestatud ehitusjäätmetest koosnevate pinnasekuhjade tõttu oleks pidanud olema konkreetne nõue kasutada kaevise seinte toestamiseks vajalikke abinõusid ja ei oleks pidanud otsustuspädevust jätma töödejuhile. Projektijuht K.B andis töödejuht S.V. ülesande maapind ette valmistada, mis seisnes ainult külmunud maapinna lahti vasardamises, Tartus R. tn. 59A krundi ühendamiseks rajatava vee- ja kanalisatsioonitorustiku trassi töötsoonis. Projektijuht K.B ei kontrollinud töödejuhataja S.V. antud Töökäsu täitmist. Projektijuht K.B 20.02.2007 töödejuht D.J. töökäsku andes andis korralduse töö ära teha olemasolevate vahenditega, mistõttu polnud riskid õieti hinnatud vajaliku ettevaatusabinõuna pinnase vajumiseks vastava tõkestuse kasutamise osas. Pinnasekuhja alune maapind oli tunduvalt vähem külmunud, kui vastasseina poolne ja D.J. projektijuhi poolt eraldatud töövahendite ja võimalustega ei olnud võimalik teha tööd ohutult. Nimetatud rikkumiste tagajärjel 20.02.2007 kella 10.10 ajal asus W. -Eesti AS’i veevärgi lukksepp K.K. tööle kinnistul aadressiga Tartu R. tn. 59A ühendamiseks vajaliku vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitusel, töödejuhi D.J. korraldusel rajada kaevik, kes omakorda sai projektijuht K.B-lt Töökäsu tööde teostamiseks olemasolevate vahenditega, kus eelnevalt oli töölõigul maapinna töö tegemiseks ette valmistanud töödejuht S.V. vastavalt projektijuht K.B-lt saadud Töökäsule. Alustades vee- ja kanalisatsiooni torustike ehitust, laskus K.K. 2,5 meetri sügavusele kaevikusse selleks, et eemaldada sinna põhja varisenud pinnas. K.K. töötas kaevikus, mis ei olnud ohutu töötamiseks ja samal ajal kui K.K. kaevikus viibis toimus kaeviku nõlva varing ja K.K. jäi varisenud pinnase alla, mille tagajärjel sai K.K. eluohtlikud vigastused ja suri. Sellega pani K.B toime

(4)Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 6985 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 7 krooni. Kokku on menetluskulu 13517 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank (endine Hansapank), viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik Madis Kägu 4